Millise asetuse Eesti saab ja kellega kohtub, pole teada, sest segapaaride curlingus kehtib kummaline süsteem alagruppide võitjate, teiste ja kolmandate kohtade paremusjärjestuste selgitamiseks. Arvesse ei võeta võitude arvu, vaid täpsusvisete (T-vise) keskmist tulemust.

Kohtumise eel, pärast 9-minutilist soojendust, viskab kumbki võistleja kivi – üks neist päripäeva, teine vastupäeva vindiga – võimalikult lähedale keskringi tsentrile. Visete tulemusest võetakse keskmine ja kellel see on parem, saab esimeses voorus teele saata viimase kivi.

Kõikide mängude T-visete keskmise järgi pannakse paika paremusjärjestus surnud ringi puhul ja reastatakse alagruppides vastava koha saanud võistkonnad – võitjatest täpseim saab esimese asetuse, teine teise jne...

„Võitude järgi ei soovita paremust selgitada seetõttu, et alagruppide tase võib olla väga erinev,” selgitas Eesti duo liige Harri Lill.