Riho-Bruno Bramanis: sumo ei peeta Jaapanis spordiks
Jaapanis profikäsipallurina leiba teeninud Riho-Bruno Bramanis ei nimetaks sumo spordiks. Sumo on midagi enamat ja suuremat, mille pärast jaapanlased on valmis isegi rangele treeningdistsipliinile läbi sõrmede vaatama ja suurturniiride ajal harjutuskorraga hiljem alustama.
Delfi palus endisel tippkäsipalluril selgitada, mida sumo jaapanlaste jaoks tähendab ning miks seda tõusva päikese maal nii palavalt armastatakse.
"Number üks sport Jaapanis on pesapall. Sumot ei peeta spordiks, vaid see on rahvuskultuuri osa. Kõik, mis seotud sumoga, on jaapanlastele väga hingelähedane," ütles Bramanis, kuid lisas, et inimesed sumost omavahel väga palju ei räägi. "Jaapanlased üldse räägivad vähe. Nad ei ole eriti jutukad inimesed. Vaadatakse, ollakse kursis, aga ei arutata selle üle nii palju. Aga näiteks kui Baruto võitis, sain ma kohe arvuti kaudu palju õnnitlusi. Siis tuli neil Eesti meelde."
Ala populaarsust aitaks Jaapanis veelgi suurendada, kui sumohierarhia tipus oleks mõni kohalik maadleja. Seniks pole neil aga midagi selle vastu, kui platsi lööb puhtaks eurooplane. "Kui nüüd mõelda, miks ei ole sinna saanud jaapanlased ja hiinlased, siis mul on selline tunne, et neid takistatakse kuidagi. Eurooplased on samas end sinna sisse söönud - venelane, tšehh, grusiin, eestlane. See on neile andeks antav. Aga jaapanlast pole ammu tipus olnud, viimased yokozunad on olnud mongolid (täpsemalt viimased kaks, enne Hakuhot oli yokozuna ka Asashoryu - toim)," osutas Bramanis, miks jaapanlased toetavad mongolist Hakuho asemel pigem Barutot, kes on samuti teel kõige vägevama aunimetuse poole.
Filmiprodutsent Artur Talvik kirjutas viimases Eesti Ekspressis, et sumosuurused on Jaapani inimeste jaoks justkui pooljumalad ning kui Kaido Höövelsonil õnnestub oma turniirivõitu korrata, saab pooljumal eestlasestki.
"See on tõsi, väga hästi öeldud! Kui sumomaadlejat linna peal või rongijaamas nähakse, siis ega neil lihtne ei ole. Kõik tahavad nendega pilti teha. Meie mõistes on sumotarid staarid, nende mõistes jumalad. Neid, kes telepildis on, kõrgema divisjoni tipud, neid tunnevad kõik nime- ja nägupidi," lisas Bramanis.
"Enamus inimesi on suurvõistlust teleka ees jäglimas. Tipud võistlevad Jaapani aja järgi kella neljast kuueni õhtul. Mäletan, et kui meil hakkas kell kuus trenn, siis treener tegi vahel erandi ja lasi kõik matšid turniiri otsustavas faasis kodus lõpuni vaadata, mis on jaapanlaste distsipliini juures ikka väga suur erand. See näitab, et sumo on midagi rohkemat kui lihtsalt spordiala."
