Kokku ja lahku ehk lugu neljapaadi tõmbetuultest



Eesti sõudmise paarisaeruline neljapaat.
Eesti sõudmise paarisaeruline neljapaat.Foto: Andre Penner, AP

Rio olümpial pronksi võitnud sõudmise paarisaerulise neljapaadi käekäik pole tegutsemisaja jooksul kulgenud sugugi nii libedalt kui täna Brasiilia vetel. Delfi teeb koos Eesti Sõudeliidu endise tegevjuhi ja treeneri Jaan Tultsiga ülevaate neliku sünnivaludest, kujunemisloost ning toob välja eredamad momendid.

2001 – Tults: „Mina käisin välja neljapaadi moodustamise idee. Sellele järgnes tõsine olelusvõitlus. Pidin läbisurumiseks juhatuse erakorralise koosoleku kokku kutsuma.“

Esimesed aastad – Tults rõhutab: „Püha Lehma nimetust kandis ainult koosseis Andrei Jämsä, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov ja Jüri Jaanson. Ajakirjandus on seda sujuvalt laiendanud ka teistele nelikutele.“

2006 – Püha Lehm lagunes, sest Jüri Jaansoni vaevas kurgumandlite põletik ja Leonid Gulovil olid suured vastuolud treeneri Tatjana Jaansoniga. Nende asemele tulid paati Allar Raja ja Igor Kuzmin.

2007 – Jaanson ja Endrekson otsustasid paarisaerulise kahese kasuks. Neljase koosseisuks sai: Taimsoo, Latin, Raja ja Kuzmin. Müncheni MM-il saadi 8. ja sellele järgnenud Poznani EM-il 5. koht.

Seotud lood:

2008 – sama paatkond saavutas Pekingi olümpial 9. koha.

2009 – Endrekson otsustas teha vahehooaja, kuid Poznani MM-ile ajas alaliidu president Rein Kilk ta siiski välja. Koosseis Kuzmin, Latin, Endrekson ja Jämsä pidi leppima 10. kohaga. Sellele järgnenud Bresti EM-il sai neljane (Jämsa, Endrekson, Kuzmin ja Valeri Prosvirnin) 8. koha.

2010 – neljapaat Uus-Meremaal toimunud MM-ile ei kvalifitseerunud.

2011 – Tults: „Soovisime enne Bledi MM-i praeguse neljase kokku panna, kuid Tatjana „Raudne Leedi“ Jaanson jäi enda kahesele kindlaks. Seega olid Taimsoo ja Raja ühes paadis.“
Neljases istusid MM-il Jämsä, Endrekson, Sten-Erik Anderson ja Kaur Kuslap, kuid olümpiale nad ei kvalifitseerunud. „Kohe pärast MM-i võtsime vastu otsuse, et tuleb moodustada superneljane. Moodustus tänane koosseis ja Plovdivi EM-ilt tuli hõbemedal,“ meenutab Tults.

2012 – võitis neljapaat Varese EM-il kulla, Londoni olümpial tuli neljas koht. Sügisel otsustasid Endrekson ja Jämsä kahesel õnne proovida. „Sel teemal toimus neli koosolekut. Tatjana Jaanson ajas jonnakalt oma liini, kuid edu neid ei saatnud,“ lisab Tults.

2013 – MM-il Lõuna-Koreas Chungjus sai neljane (Taimsoo, Anderson, Raja, Kuslap) 5. koha.

2014 – Endreksoni ja Jämsä treenisid eraldi, kuid õige varsti loobus Tatjana Jaanson nende treenimisest. Amsterdami MM-il tuli neljapaat (Kuslap, Raja, Anderson, Taimsoo) viiendaks. „Sügisel otsustati, et kõik koondislased peavad koos treenima. Moodustus siiani koos olev neljane,“ märgib Tults.

2015 – neljapaat koosseisus Endrekson, Jämsä, Raja ja Taimsoo võitis Aiguebelette'i MM-il pronksi.

2016 – kevadel võidetakse Brandenburgi EM-il kuld, Rio olümpial tuleb pronks! Võimas!

Tulevik – Tults: „Tundub, et see paatkond jääb kokku. Pole ju mõtet lõhkuda. Nüüd tuleb teha tööd selle ninel, et saame tiitlivõistlustele välja saata rohkem tugevaid koosseise. Väikeses riigis on see keeruline ülesanne. Selleks läheb vaja tõelisi raudmehi.“

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

SPORT TOP

Viimased uudised


  • Jalgpall
  • Talisport
  • Korvpall
  • Tennis
  • Kergejõustik
  • Võrkpall
  • Auto-moto
  • Kõik