Rio de Janeiro vesi on räpane. See pole uudis ja reostuse probleem on olnud päevakorral pikka aega. Rio puhastab ja taaskasutab ainult väikse osa oma jäätmetest ning enamiku töötlemata reoveest kannavad jõed otse ookeani. Ookeani suunatakse ka haiglate biojäätmed.

Tegelikult pole keskkonnaprobleemid võõrad ka mujal maailmas pea üheski kiiresti kasvavas keskmise elujärjega linnas. Seega pole Rio de Janeiro selles mõttes midagi erilist. Maailma silmis tähendab Rio supermodelle, maailma kauneimaid randu ja jalgpalli, mitte fekaale. Paljud sportlased ja olümpiaturistid on pidanud rinda pistma varastega, kuid kriminogeensetest kohalikest peaks statistika järgi hoopis suuremat ohtu kujutama antibiootikumidele resistentne bakter, mida leiab Rio veekogudest.

Maailmameedias avaldatud statistika on karm ega jäta ruumi kõhklustele. AP uuringutest selgus, et kui Rio kuulsates randades supleja peaks tarbima kõigest kolm supilusikatäit vett, saab ta 99% tõenäosusega peale kauni jume rannast külge ka mõne tõbe.

Igal olümpial on olnud oma kitsaskohad, näiteks Pekingis kannatasid sportlased õhusaaste käes. Siiski ei ole olümpiavõistlejad mitte kunagi pidanud võistlema sõna otseses mõttes fekaalidega rikastatud vees. Rio de Janeiros aga on just nii. Kõlab küll uskumatult, aga purjetajad olid mõni aeg tagasi hädas isegi keset Guanabara lahte vastu ujuvate WC-pottide ja diivanitega. Tuhanded olümpialahel ulpivad kilekotid on nii tavalised, et neist pole mõtet rääkidagi.

AP uuring on armutu ja prognoosib, et olümpiasportlased langevad kindlasti mõne ohtliku bakteri ohvriks. Mõnes kohas on vee mustusele antud lausa hävitav hinnang: baktereid on 1,7 miljonit korda rohkem kui mõnes Lõuna-California rannas. Kuid sportlastel on olnud aega, et musta vee vastu midagigi ette võtta. Paljud saabusid võistluspaika palju varem enne võistlusi, et vee ja bakteritega harjuda. Osa riikide sportlaste võistlusvormid valmistati kaasates ülipeent tehnoloogiat, mis peaks bakterid eemale hoidma. Ja nagu ikka, soovitatakse kõigil võimalikult tihti käsi pesta.

Rio de Janeiros tõuseb päevane kuumus 30 plusskraadi kanti ja rannad on rahvast täis. Ükski kohalik ei lase end AP arvutustest ja ennustustest naljalt morjendada. „Oleme selles vees sündinud ja kasvanud,” ütlevad nad. Aga siiski tuleb ette päevi, kui randa ei minda. See oleneb suuresti hoovustest ja ilmast ning sellestki, kui palju solki parasjagu ookeani voolab.

Rio surfikooli Surfsuprio surfiõpetaja Gabriela Pulcherio on just tulnud merest laineid püüdmast ja puhkab kaldal. Tema sõnul on ookeanivesi täna niivõrd puhas, et oma tervise pärast pole põhjust muretseda. „See on ninaga tunda, kui ujuma minna ei tasu,” kinnitab ta. Iga brasiillane teab une pealt, millal varbad vette pista ja millal mitte, sest reostunud vesi on hoopis teist värvi ja lehkab ebameeldivalt. Omal nahal tuleb vett, selle reostatust või puhtust tunda teiste seas ka Eesti purjetajatel, sõudjatel ja ujujatel. Kui Pulcherio sõnul on Ipanema rand võrdlemisi heas seisus, siis Rios on kohti, mis n-ö puhtalt jäätmetest koosnevadki. Üks selline on näiteks just Eesti neljapaadi võistlusala Rodrigo de Freitase laguun. Mis võiks sellises vees supeldes juhtuda? „Sa oksendad ja kõht on lahti. Ega suurt rohkem midagi juhtu, aga see pole ju normaalne,” ütleb Pulcherio.

AP uuring on armutu ja prognoosib, et olümpiasportlased langevad kindlasti mõne ohtliku bakteri ohvriks.

Valitsus ei liigutanud lillegi
Tema sõnul on kurb, et linna olukord pole karvavõrdki paranenud, ehkki valitsus lubas enne olümpiat kõik rannad puhtaks teha ja kanalisatsiooni toimima panna. „Nad pole mitte midagi teinud. Lubasid, aga ei teinud. Ainult raha toppisid oma taskutesse,” kirub Pulcherio.

Ipanema ja Copacabana rannad on tänu olümpiamängudele maailma tähelepanu all, ent brasiillased peavad reostatud vees suplema ka pärast mängude lõppu. Ja see, mis toimub võistluspaikadest kilomeetreid eemal, ei köida praegugi eriti avalikkuse tähelepanu. Üsna rahvusvahelise lennujaama lähedal elab tuhandeid inimesi, kes tunnevad alati haisu järgi ära, et on koju jõudnud. Kohalikud naljatavad, et bussis võib rahuliku südamega magama jääda, sest pole ohtu, et õigel ajal üles ei ärka. Ebameeldiv lõhn, mis Guanabara lahelt Rio põhjaossa saabudes vastu võtab, äratab ka kõige sügavamast unest. Osa andmete järgi jookseb iga sekund Rio de Janeiro jõgede kaudu Guanabara lahte üle 8000 liitri reovett. See sisaldab nii prügi kui ka kõike seda, mida inimesed kodudes tualettide kaudu kanalisatsiooni saadavad.

Kala söövad nii rikkad kui ka vaesed
Geograafiaõpetaja Marcelo Souza on lehaga harjunud. Ta on kogu elu seda haisu tundnud. Kalameeste majade vahel liikudes jääb jalge ette ja alla kõikvõimalikku prügi. Souza kutsub meid oma samas kandis elavate sõpradega väiksele tiirule, et näidata kodukanti ja seda, kuidas lahe ääres elatakse. Guanabara laht on suur ja Governadori saare linnaosa, kus viibime, sellest kõigest killuke. Lummava vaatega lahe rand on peaaegu tühi. „Meil on imeilus laht, aga me ei saa seda eriti kasutada, sest võib haigeks jääda. Aga paljud lapsed käivad ikkagi ujumas,” ütleb Souza. Tema hoiab rannast eemale.

Suurem osa Rio kalast on püütud Guanabara lahest ja just siitsamast kandist. „Ma pole kuulnud, et keegi kalade söömisest haigeks oleks jäänud. Seda söövad kõik, nii rikkad kui ka vaesed,” kinnitab Souza.

Brasiilial ja Rio de Janeiro linnal on puhtama keskkonna nimel tohutult palju teha. Üht-teist üritati ka olümpia tõttu, näiteks pandi käima spetsiaalsed „eco” paadid, mis koguvad lahelt nii WC-potte, tugitoole kui ka muud suuremat kola. Ent Souza sõnul ei jõua koristajad kunagi tema kodukanti jääva lahe ossa ja aastakümneid kuhjunud probleemi väikeste laevadega üleöö ei lahenda. Reostuse vastu võideldakse madalas vees kasvavate puudega, mis prügi kinni peavad. See kogutakse siis randa kokku, kuid ära ei vea seda sealt keegi. Suurte vihmahoogudega kandub prügi tagasi vette ja kõik algab taas otsast peale. „Tegelema peaks inimestega. Kahjuks on meie kultuuri geneetiliselt sisse kirjutatud, et prügi visatakse jõgedesse ja maha ning vihmaga jõuab see kõik ookeani kokku,” on Souza nõutu.