Sest tegemist oligi tõeliselt vapra etteastega. Saluril tekkis juunis sääre pindluusse väsimusmurd ning jalg oli neli nädalat spetsiaalses saapas. Tulemuseks oli see, et liigesed ja sidemed muutusid nõrgaks. Nelja nädalaga asja parandada ei olnud võimalik. Hea vorm, mis kevadel lubas koguda 8108 punkti, kadus kui kevadine lumi. Olukord oli tõesti äärmuslik, näiteks veel neli päeva enne võistlust ei saanud Saluri kaugust hüpata. „Lihtsalt ei saanudki. Ilma Risto Jamnese ja Kristi Singita (koondise füsioterapeudid – M. R.) ma siin ei oleks,“ ütles Saluri ja vangutas pead. „Kui luu on puruks, siis luu on puruks. Teipida seda ei saa.“

Võistlus oli tema jaoks mõistetavalt väga raske. Enda nõrgimal alal kõrgushüppes piirdus Saluri 1.77-ga, trumpalal 400 meetris 50,32-ga, tõkkesprindis 16,51, odaviskes 46.42-ga. Iseenesest on need tulemused kõike eelnevat arvestades mitte eriti üllatavad. Imestama pani aga miski muu – Saluri jätkas võistlust lõpuni. Lonkas ja jätkas.

"Parem kõnnin üle finišijoone"

Lubage ma selgitan asja sisu. Sportlasele ei saa olla suuremat piina, kui suurel võistlusel paljude silmapaaride ees teha enda tasemele mitte vastavaid tulemusi. Võrdluseks Saluri rekordid neil aladel: 1.89; 47,80; 15,09; 60.50. Olümpiastaadionil tehtud tulemused olid seega alla igasugust arvestust, Saluri enda vaatevinklist suisa naeruväärsed, lihtne olnuks sellises olukorras katkestada ja ilmarahva pilkude eest varjule minna. Aga Saluri jätkas.

Hiljem selgitas ta ajakirjanikele, et otsustas igal juhul lõpetada, mitte mõne teise kümnevõistleja kombel ainsa olümpiastardi poolikuks jätta. „Parem 7000 punkti ja kõnnin üle finišijoone, kui katkestan,“ sõnastas Saluri moto, mis teda jätkama sundis. Ta möönis, et see ei olnud sugugi kerge. „Pärast esimest päeva oleksin hea meelega jäänud hommikul voodisse ja 20 tundi maganud. Nüüd sain magada neli tundi,“ rääkis Saluri, kes sai olümpiavõistlusest palju motivatsiooni tulevikuks ning juba võistluse ajal kerkisid pähe mõtted, kuidas enda tervise eest tulevikus paremini hoolt kanda.

Eestlase kangelaslik ponnistamine vigastuse kiuste ei jäänud märkamata ka Eatonil. „Ta toetas mind. Ütles, et oled kõva mees, ma saan aru, et sul on valus. Et ma pole allaandja tüüp,“ vahendas Saluri maailmarekordimehe sõnu.

Kahjuks kujunes võistlus raskeks ka meie esinumbri Maicel Uibo jaoks. Pärast kuulitõuke nulli oli tal keeruline jätkamiseks motivatsiooni leida, kuid temagi ei astunud kõrvale. Võistlus jätkus heitlikus rütmis, lõpptulemus 7170 asetas ta Saluri seljataha eelviimaseks. „See oli mu elu täiesti esimene null. Varem pole katkestama pidanud. Noh, ei katkestanud nüüdki,“ lausus löödud Uibo, kes nentis, et temalgi oli hommikul keeruline leida head põhjust end voodist välja ajada, kuna kuulitõuke järel oli ju selge – seeria on mokas. Siinkohal tasub meenutada, et ka olümpiavõitja Erki Noole olümpiatee algas Barcelonas veidi ebahariliku nulliga, Nool ei saanud tulemust kirja odaviskes.

Lugesid anonüümseid kommentaare

Näis, milliseid käänakuid Uibo ja Saluri karjäär teeb. Rio olümpiast jäävad mõlemale kahtlemata valusad mälestused. Ent tahte puudumist neile ette heita oleks ebaõiglane. „Mina sain kõvasti tahet tagasi tulla ja näidata neile… Delfi kommentaatoritele!“ põrutas Saluri. Tuleb välja, et sportlased – Saluri, Uibo ja viimase kihlatu Shaunae Miller – lugesid vahepeal anonüümseid kommentaare, kus neile armu ei antud. „Ma tahaks näha neid kommentaare kirjutavaid inimesi. Et nad võtaksid rivvi ja kommentaar oleks plakatiga pea kohale tõstetud,“ ütles Saluri, kuid lisas, et keegi kolmest õhku visatud õelaid märkusi südamesse ei võtnud ja kokkuvõttes oli see päris naljakas.