Iga carioca teab, et Rios telefon käes ringi ei liigu, pimedas randa ei kipu ja kui näed motikaga lähenemas kahte inimest, siis jooksed. Vargused ja röövid on siin lihtsalt nii igapäevased. Sellest ei pääsenud ka meie.

Complexo do Alemão kõrvaltänavas bussi oodates lähenes meile kaks inimest, kes alguses uurisid, kas soovime neilt bussikaardi osta. Meiega kaasas olnud kohalik tegi naiseks riietunud mehele selgeks, et meil on kaardid olemas. Möödus umbes kümme minutit, kui mees lähenes meile taas, seekord juba relv pükste vahelt paistmas. Ta teatas, et soovib nii meie raha kui ka telefone.

Röövli saagiks jäi üks meiega olnud telefon ning arvestades koha rahvarohkust ta sellega ka leppis. Samal ajal kui nad rahulikult minema jalutama asusid, märkasime politseid. Kuid nende peatamine polnudki nii lihtne, kui oleks võinud arvata. Samal ajal jalutasid vargad rahulikult üle jalakäijatele mõeldud silla edasi. Lõpuks sai kaks mootorratastega sõitnud politseinikut kinni peetud, kes varastele järele kihutama hakkasid.

Samal ajal olid nad jõudnud juba teisel pool seina asuvasse favelasse ning end ühte majja ära peita. Maja ette oli kogunenud hulk inimesi, kes täpselt ära näitasid, kuhu vargad end peitnud olid. Nüüd aga olukord, mida Eestis iial ette ei kujutaks. Politsei teatas, et nad ei saa majja siseneda, sest tegemist on favelaga ning see tooks kaasa arvatavasti midagi palju hullemat kui pelgalt telefoni varguse. Nad sõnasid, et võivad maja ette ootama jääda, kuid ei ole kindlad, et vargad sealt välja tulevad ja mis saab.

Samal ajal, kui kaks meist koos politseiga varastele järele jooksid, jäin koos kõikide ülejäänud telefonide ja väärtuslike asjadega ootama liiklustrahvi vormistava politseipatrulli lähedusse. Üllatuseks rääkis üks ametnikest veidi inglise keelt. Seletasin mehele, mis juhtunud oli. Samal ajal tuli just trahvi saanud autost mees ja ulatas ametnikule midagi, mille peale see seal samas trahvi ribadeks kiskus ja maha viskas. “Soovin sulle head päeva,” surus ta mu kätt ja patrull sõitiski minema.

Samas saime vaid mõni hetk hiljem tunda tõelist Brasiilia külalislahkust, kui meid hotelli toimetanud Uberi juht juhtunust kuuldes tasuta sõidu välja tegi.

Järgmisel hommikul üritati röövida ka üht teist Eesti ajakirjanikku, kuid seekord tulutult, välismaiste ajakirjanikega on sekeldusi juhtunud pea iga päev. Olümpia on siiski möödunud rahulikult ning varaste ohvriks on langenud "vaid" kolm eestlast.