Hetkel jõuab iga Rio de Janieros peetud vestlus küsimuseni: mida arvatakse olümpiamängudest. Paradoksaalsel kombel kohtab olümpiamängudele viitavat vähem just linna rikkamates osades. Seevastu faveladesse on mängudega seoses ehitatud välijõusaalid, raamatukogudes kohtab teoseid sportlastest, kes faveladest otse olümpiale on murdnud. Võiks arvata, et sel viisil on meelestatud ka kohalikud, kuid olukord tundub olevat täpselt vastupidine.

Ipanema rannas palli toksiv 29-aastane kohalik superstaar Felipe Dylon sõnas, et kindlasti ei piirdu ta ainult olümpiamängude televiisori vahendusel jälgimisega, vaid plaanib ka ise mõnele staadionile kohale minna. Seni on meest aga kõige enam liigutanud olümpiatule teekonna nägemine, mis oli tema hinnangul väga ilus. “Linn on praegu nii uhke, igal pool on näha mänge. Ma olen oma riigi üle veel rohkem uhke, et neid mänge korraldada saame,” teatas ta.

Rio rannas

Mehega nõustusid ka teised rannas kohatud inimesed. Vetelpäästjate sõnul toovad mängud linna palju inimesi ja näitavad maailmale, milline kaunis ja võimalusi täis linn on Rio. “Me saame näidata, et siin on nii palju muud peale selle, mida tavaliselt Riost räägitakse. Tähelepanu on spordil ja kõigel sellel, mida meil pakkuda on. Ma usun, et me saame sellega väga hästi hakkama,” sõnas vetelpäästjana töötav Luiz.

Rannast üles faveladesse liikudes inimesed nii positiivselt meelestatud ei ole. 32-aastane Bruno mänge vaatama ei lähe, kuid viimast mitte suure vastumeelsuse, vaid hoopiski terrorihirmu tõttu. “Ma ei ole kindel, et seal on turvaline. Parem on seda vaadata kodust või teistega koos baaris,” nentis ta. Küsimuse peale, kas mees on aga uhke, et olümpiamängud just tema kodumaal toimuvad peale, raputab ta aga pead. “See võiks olla nii, aga kahjuks mitte,” sõnas ta.

“Minu lapse koolis oli varem tasuta toit. Nüüd enam ei ole, sest olümpiamängudeks oli raha tarvis ja seda võeti sealt, kust saadi. Neid mänge lähevad kohale vaatama rikkad, mitte meie,” sõnas kolme lapse ema, Rocinha nimelises favelas elav Claudia. Naise sõnul kavatseb ta siiski mänge telekast vaadata ja elab brasiillastele kaasa kogu südamest. “Ma armastan sporti, lihtsalt mitte seda, kuidas need mängud siin toimuvad,” ütles ta.