Kuigi Allikvee tunnistas, et võib tulemusega igati rahule jääda ja andis endast basseinis kõik, jäi soovitud aeg esimese saja meetri taha, mis ta olevat ujunud liiga aeglaselt. „Maksimumeesmärk oli rekord, aga selle lühikese ajaga, mis meil pärast EM-i oli (EM toimus mais – toim), ei jõudnud me teha korralikku vastupidavustrenni. Ma arvan, et 100 m oleks mul isegi paremini tulnud,” nentis Allikvee vahetult pärast basseinist saabumist veel hingeldades. „Sain läbi aegade teise tulemuse. Võib rahule jääda,” lisas ajaga 2.13,66 oma eelujumise neljandana lõpetanud Allikvee. See aeg jääb tema nimele kuuluvale Eesti rekordile 86 sajandiku jagu alla.

Allikvee kindlustas endale olümpiapääsme lühikest aega enne olümpiat, kui püstitas mai lõpus Kaunases toimunud Leedu meistrivõistlustel ka uue Eesti rekordi.