Sõitsin Uberiga kesklinna, et avamispäeva hommikul meediabussile minna, aga jäin sellest maha. Võtsin Uberi, mis äpi järgi lubas ilusti tunniga pressikeskusse jõuda. Kiirelt saabus vanem härra Toyotaga, kes mu peale võttis. Kõik sujus kenasti kuni esimese tollipunktini, kus seisime viis minutit. Mitte kõige hullem. Umbkeelne juht küsis vahepeal kehakeeles, kas me lähme ikka sealt, kust Google Maps näitab. Ma ainult noogutasin. Ega mina paremini ei tea...

Ühel hetkel nägin tuttavat kohta, kust me bussiga tavaliselt mööda sõidame. Maps näitas ka, et peame suurele teele minema. Politsei tõstis aga käe ja keelas meil edasi liikuda. Pidime valime paralleelse tee, mis oli paksult umbes. Tiirutasime asulasisestel teedel ja sõitsime koos kõigi teiste autodega läbi parkimisplatside, kuna suur neljarealine magistral seisis tühjana, oodates ametlikku bussi sellele sõitma.

Nii me tiirutasime ümber palava pudru, kusjuures kõrghoone, milles meediaala asub, juba paistis. Tundsin, et juhil on piinlik. Ta pakkus mulle kommi ja tõmbas täiesti suvalisest kohast jääs - jah, jääs - pooleliitrise veepudeli välja. Mul polnud sellega midagi peale hakata, aga võtsin vastu.

Kahetunnise sõidu järel jõudsime selle sama tee teise otsa, olümpiaküla juurde, kus samamoodi suunas politsei liiklust ümber. Tekkis tunne, et me ei jõuagi soovitud sihtpunkti. Läksin autost välja, et turvameestele oma akrediteeringut näidata ja seletada, et mul on päriselt ka vaja täna kohale jõuda. Õnneks oli sama murega saabunud üks teine Uberiga saabunud ajakirjanikepaar ning pärast põgusaid kõnelusi pandi mind hoopis kolmandasse, ilmselt turvameeste enda autosse ja viidi sihtpunktist umbes kilomeetri kaugusele. Kokku kulus 2,5 h, kusjuures hind ei läinud väga palju üle 100 reaali ehk umbes 28 euro. Meediabussiga oleks jõudnud 50 minutiga, kui poleks maha jäänud.

***

Kohalike seas on Uber taksodest isegi populaarsem sõiduvahend. Oma meelsuse näitamiseks on kollased taksod ehitud mustade leinalintidega ning Uberist rääkides vajuvad roolikeerajate näod pikale. Uberi juhid on ilusate autodega, neil on alati reisijatele kommi pakkuda. Neid saab tellida nii inglise kui ka portugali keelseid, aga rohkem on muidugi viimaseid.

Tihti on neil autod varustatud kõikvõimalike vargalukkudega, mis meid vahel segadusse ajavad. Kord ei saa me välja, siis kiilub uks lahtiselt kinni ja juht peab tulema selle väljast sulgema. Aga vähemalt paistab turvaline.