AIS — nüüd jõukohane ka väikelaevnikule

Laevade tuvastamise automaatne süsteem AIS (Automatic Identification System) on suurtel laevadel kasutuses juba 2000-ndate algusest ning järk-järgult muutus see ka kohustuslikuks. Täna peab AIS peal olema laevadel üle 300 GT ning kõigil reisijateveoga tegelevatel alustel sõltumata suurusest. Väikelaevadel on AIS vabatahtlik.

Mis on AIS?

Lihtsustatult: vastuvõtjast, saatjast ja asukoha määramise seadmest (GPS) koosnev süsteem, mille ülesanne on anda laevajuhile, ümbruses olevatele laevadele, VTS-le ja teistele kel sellist infot vaja, selge ja detailne ülevaade merel liiklevatest alustest. AIS side toimib nii aluste ja kaldajaamade vahel kui ka aluselt alusele, mistõttu see levib ka aladel, kuhu mobiilside ei ulatu. AIS ei asenda radarit, sest ta näitab vaid neid aluseid, millel on olemas vastav AIS saatja ehk transponder ning kui see on sisse lülitatud. Kaldajoont ja muid liikumatuid objekte AIS ei näita, teised AIS-i kandvad laevad kuvatakse ekraanile arvutimängu meenutavate sümbolitena.

Olemas on nii AIS vastuvõtjad kui ka transponderid. Esimesed kuvavad aluse kaardiplotteri ekraanile ümbruskaudsed laevad ning nende detailse info (nimi, pikkus, laius, asukoht, kiirus, kurss jne). Transponderi ehk saatjaga AIS-d saadavad lisaks välja ka oma aluse info, muutes veesõiduki nii nähtavaks kõigile teistele laevadele ja VTSile. Tiheda liiklusega aladel (nagu ka Tallinna laht) ning kaubateid ületades (Soome laht) annab AIS transponder laevajuhile meelerahu, kuna navigeerimiseks vajalik info teiste laevade kohta on detailselt olemas ning ka teised laevad saavad tema asukoha, kursi ja kiirusega arvestada.

AIS seadmed kasutavad tööks olemasolevat või eraldi VHF antenni. AIS transponderitel on turvalisuse kaalutlustel ning teistest seadmetest sõltumatuse tagamiseks kaasas eraldiseisev GPS antenn. Enamasti on võimalik AIS-ga ühendatud kaardiplotter panna kasutama transponderi GPS antenni, mis on plotteri sisseehitatud antennist täpsem. Selline lahendus tagab ka parema turvalisuse, kuna elutähtsad süsteemid on duubeldatud.

AIS väikelaevale?

Esimesed komplektsed AIS seadmed olid hobimeresõitjale suhteliselt kallid ning kuna väikelaevadel ei ole see kohustuslik, on hobialuste varustamine AIS-ga läinud visalt. Vahepeal arutati Euroopa Komisjonis ideed teha AIS kõigile kohustuslikuks, kuid viimasel ajal pole sellest taas kuigi palju kuulda, kummalisel kombel sai siin eralaevniku õigus privaatsusele võidu turvalisuskaalutluste üle. Nutiseadmete arenguga ilmusid turule mitmed AIS-laadsed rakendused, mis võimaldasid interneti levialas viibides näiteks marinetraffic.com kaudu ümbruskonnas liikuvaid ja päris AIS kandvaid aluseid näha, kuid mitte endast teiste AIS ekraanidele märku anda. Ja muidugi ei tööta sellised lahendused ilma internetiühenduseta.

Koos hindade langemisega on järjest enam ka väikelaevade omanikud hakanud AIS-seadmeid paigaldama. Võimalus näha ümbruses viibivaid aluseid ning olla ise neile nähtav lubab kaptenil teha turvalisemaid otsuseid.

Paljudes piirkondades on AIS-ga varustatud ka meremärgid, nii et nendegi asukohti saab AIS plotterilt jälgida. Lisaks meelelahutuslikule momendile — uurida välja, kes ümbruses seilab, on AIS-st kasu ka näiteks siis, kui on vaja konkreetselt mõne naabruses asuva alusega ühendust võtta, kuid ilma AIS-ta ei tea laeva nime, täpset asukohta, kurssi ega muid andmeid.
Tänapäevased AIS-seadmed on kättesaadavad ka väikelaevnikele, näiteks on em-trak AIS transponderi hind Merevarustuse poes 479 eurot. Seadmega saab tutvuda ka Meremessil.