Müürsepp langes Bahamal konkurentsist, kaks eestlast jätkavad
Bahama - 2. päev
Lubasin eile küll kohe rääkida Miss Universumist ja konkursantidest, kes meid siin ootasid, kuid sündmused pokkeri-adventuuril ei anna selleks võimalust. Arvestan võimalusega, et edasi loevad seda blogikannet vaid naisterahvad, kuid ehk vabandate.
Eile alustasid siis võistlust põhiturniiril 3 eestlast. Martin Müürsepp, Henri Käsper ja Janar Kiivramees. Kahtlusteta silme ees Johnny Deppi poolt hotelli megamõõtmetes konverentsisaali (kus action aset leiab) unustatud piraatide aardekirst väärtusega 15 miljonit dollarit, millest võitjale jäävad jahedad 3 ja pisut ehk pealegi.
Seltskond oli vägev, lisaks Kalevipoja järeltulijatele istusid laudadesse pokkerimaailma Who's Who, ridamisi õnneotsijaid, kellele taskukohane 10 000 dollari suurune sissemaks, juurde VIP-tegelasi - Boris Becker, Mats Sundin, Teddy Sheringham on vaid mõned nimed. Päris lahe on kohvipausi ajal näiteks Teddy Sheringhamiga kehva kaardijooksu kiruda. Toodud nimedele lisaks on kohal kilode kaupa ameerika tuntud tegelasi, kuid nendega on see probleem, et mina neid ei tunne, seega ka ei kirjuta. Keegi olevat liftis näinud ka üht vendadest Klitškodest, katsun tedagi sõbraliku haagiga tervitada, kui näeme.
Müürsepp langes konkurentsist
Tagasi turniiri juurde. Esimesed 3 taset läksid kõigil meie meestel enam-vähem, turna alguse dünaamika oli üldse konservatiivne ja suuri riske ma inimesi võtmas ei näinud. Suuremateks tegudeks läks 4.-5. tasemel ja sinna jäi kahjuks ka mu semu Martini turniirielu - miinus üks eesti piraat.
Martini mängu algus sujus enam-vähem. Ta mängis vähe jaotusi, konsevatiivselt, võttis mõne pisema panga ja kõik tundus olevat OK. Esimene päev nii peabki minema.
Siis aga sekkus õnnejumalanna, kes vist rohkem korvpallisõber ja solvunud sellest, et „Wizardsi" Gilbert Arenas isegi mängu vaheaegadel netipokkerit lammutab. Kuidas sellega iganes, Martini puhul ei saa enam isegi halvast õnnest rääkida, tal hakkas lihtsalt kõik viltu veerema.
Kõigepealt kaotas ta kaks korda järjest emanda ja kuningate taskupaariga päris korraliku osa oma pangast. Võib vaielda, kas oleks pidanud neid konkreetseid käsi teisiti mängima ja järsemalt panustades kärbsed junnilt peletama, kuid hetkel seda öelda ei oska. Teeme täna analüüsi ja katsume siis vastused leida.
Vahetult enne lõppu kaotas nr. 13 mastist A-5'ga, vastase A-9'le ja peale seda oli tal punkte vähe alles.
Päris lõpp oli kiire, nagu elus ikka. Ehk käitus ta pisut kiirustades, kui kuskil 20 BB juures A-J kõik mängu pani, ei tea. Mina oleks ilmselt veel oodanud, tema seda ei teinud. Objektiivselt saab muidugi temast aru - pikka aega pole kaarti olnud, istud nööbil ja taga on sul jänesed. Eks sealt ta käratas. Paraku oli suurel pimedal taskus ässale lisaks emand ja see kombinatsioon jäi Martini omast tugevamaks.
Suur mees oli väga löödud, saan temast aru. Kaotus on kaotus, alati valus, ükskõik mismoodi ta siis saabub ja spordimees seda ei hästi ei talu.
Elu nägin 13 silmades alles peale klaasikest Mohijtot, mida nad siin pagana hästi teevad. Arutame täna temaga pisut eilseid seise, saadan siis teilegi tema kommentaarid.
VIP-sportlaste omavahelises heitluses Martin aga viimaseks ei jäänud, tund enne teda pudises välja Teddy Sheringham. See on muuseas huvitav. Vutti mängides ootas ta väga külmalt oma aega, rahulikult positsioone otsides jne. Siin paugutas ta algusest peale. Muutunud on mees.... Kuum naine?
„Las lendab, las lendab, me troika kui tuul..."
Martini ebaõnne kompenseerisid aga 100%'liselt teised meie poisid - Henri ja Janar on edukalt teise päeva jõudnud. Henri pole saatusele vastu minnes kunagi nii palju pangas olnud kui praegu, paar tundi enne teise päeva algust - 120 000 punkti. Siin peab ütlema, et keskmine, millega eile edasi jõuti, oli kusagil 50K kandis, nii et temal on kogu maailma ruum. Mingil naljakal põhjusel see mu telekolleegi aga ei rõõmusta. Valas õhtul „pisaraid" ja kurtis, et oskab paremini mängida väikest panka. Mine võta kinni neid mängijaid - siis ka pole hea kui ikka väga hea on! Kuid eks ta tea oma tugevusi paremini.
Janari esimene päev oli tsipa heitlikum, teise päeva edasi läheb ta 38 000 punktiga, mis tunni-kaks talle passimiseks kingivad (pimepanused on uuel tasemel 500 - 1000, anted 100) , kuid kui siis midagi juhtunud pole, peab ta granaadiheitja välja otsima. Loodame, et tal kõik sujub, Janar on lahe tüüp! Ja eile tegi ta ikka suuri asju ka. Suurelt pokkeritähelt Bernard „Elky" Grospellier'lt röövis ta korraliku panga ja võttis mehelt mängutuju, Elky lahkuski lauast 20 minutit teistest varem ja väga tujutuna. Kui ta täna kohe alguses head mängusoont ei leia, siis on üks suur konkurent meie meestel vähem. Way to go.
Mängupäev kestis eile 10 tundi jutti, see peaks ütlema teile nii mõndagi meeste ja naiste füüsilise ja vaimse vastupidavuse kohta! Ja eks läbi Henri ja Janar õhtuks olidki.
Tundsin meie meeste psühholoogilise seisundi pärast muret ja võtsin inimvared pardale selleks, et välja sööma minna. Teel kohalikku burksirestorani käisime läbi veel kallist prillipoest, kus Henriga Janarile uusi „pokkeriprille" ostsime. Veetlev päikseprillide osakonna juhataja Jamila ja kaks tema sama hea välimusega kolleegi tundusid meie orientatsiooni pärast mures olevat (loogiline vist ka- kolm mees hiliõhtul prille ostmas) ja arvasid, et saavad meie jaoks isegi ehk tunni või paar oma kallist ajast näpistada ning protseduuridena meile öises Nassaus giidi teha. Või nii meile vähemalt tundus. Igal juhul pidas meie aarialik iseloom vastu ja lükkasime võimaluse tagasi. Sest elus on nagu pokkeris: „You've got to know when to hold'em, know when to fold them"
