"Mis ma oskan öelda... Resultaat näitab, kuhu oleme kukkunud. Õhus on päris kriitilised küsimused. Paraku on nii, et ükskõik, mida ma ütlen, on reaalsus selline, nagu protokoll näitab. Nii lihtsalt on. Kuidagi suur on see auk, kus ma hetkel olen," kommenteeris Einaste tänase lõpuprotokolli viimast ehk 32. kohta.

"Ma ei oska Timo eest rääkida, võib-olla temal on seis parem, aga silma järgi ütleksin, et oleme mõlemad samal kaugusel. Mõlemad kukkusime sõidus järjest."

Einaste ütles välja, et tema olümpialootus on lõplikult kustunud. "Mina ei lähe lähiajal enam kuhugi," sõnas ta, tunnistades, et Sotši mõtteid hakkas ta vaikselt maha matma juba Asiago etapist alates, mis peeti 21.-22. detsembrini.

"Kui ma ausalt ütlen, siis pärast Asiago MK-d lõid esimesed häirekellad. Kuna ei tahtnud ennast vaimselt lööduks tunnistada, siis lootsin ikka, et täna on see päev, kus ma saan positiivsema vastuse. Sotši on läinud. Olen ennegi olümpiale minnes kehva vormiga tagasi tulnud. See ei anna sportlasele midagi."

28-aastane Einaste lisas, et tal oli tänavu raske treener Christoph Schmidi meetoditega kohaneda.

"Kui eelmisel aastal Björn (Kristiansen) tuli, siis tema uute meetoditega olin ma ka terve suve ja sügise hea, aga talvel äärmiselt kehva. Praegu on sama seis. Tuleb kosuda ja puuriita laduma hakata. Praegu on palju aega. Saab rahulikult telekast vaadata, kuidas teised olümpial võistlevad ja pöialt hoida. Eks paistab, mis edasi tuleb," ütles ta.

Treenerile Einastel siiski ühtegi etteheidet pole. "Ma näen, et ta meetodid toimivad, aga foon, millelt ma Sotšiks treenima hakkasin, oli äärmiselt kehva. Endalgi kadus korraks kaine mõtlemine ära, sest olümpia oli nii suureks eesmärgiks. Ei suutnud realistiks jääda ja rahulikumalt alustada. Eks talvel, kui tulemust ei ole, on ikka lihtne öelda, et kõik on varesti läinud. Kui on tulemus, tundub, et kõik on õigesti tehtud. Olen olnud mõlemas olukorras."