Augusta väljak annab aimu, milline võiks välja näha taevane paradiis. Loodus õilmitseb ja just seetõttu toimubki Masters kevadel, kui aed — nii oleks Augusta National Colf Clubi väljakut paslik nimetada — on täies ilus.

Legendaarne Bobby Jones, olles võitnud kõik, mis võita annab, otsustas golfimängija parimasse ikka jõudes tegevspordist loobuda ja luua maailma kaunim väljak. Loodus ja ajalugu aitasid ta eesmärgi täitumisele kaasa. 1934. aastal peeti Augustas esimene võistlus ja kohe nimetati Masters neljandaks suurturniiriks British Openi, US Openi ja PGA Championshipi kõrvale.

Meistri kauneim pintslitõmme on Amen Corner — kolm erakordselt rasket rada, kus Masters tavaliselt kaotatakse või harval juhul võidetakse. Kes läbib 11., 12. ja 13. raja katastroofideta, peab käed taeva poole sirutama ja Jumalale tänutäheks “Aamen!” ütlema. “Amen Corner oleks justkui taevast maale kukkunud, ent seal mängides tundub, nagu oleks jalge all põrgutee,” sõnas golfar Gary van Slike luuleliselt.

Kõige enam armastatakse ja vihatakse Augusta maailma madalaima muruga griine, kus pall veereb nagu parketil.

Golfimängija võib võita mitu suurturniiri, kuid suureks saab ta vaid siis, kui tõmbab selga Mastersi võitjapintsaku. Kõigi aegade parim golfimängija Jack Nicklaus ennustas kunagi kaasaja suure staari Tiger Woodsi tulevikku ihukatetes. „Woods võidab rohkem pintsakuid, kui mina ja Arnold Palmer kokku,“ arvas Niklaus ja pani puusse. Woodsil on pintsakuid kõigest neli, nagu ka Palmeril, Nicklausel aga kuus.

Noored püssid

Aga aitab ajaloost. Tänavune Masters stardib 7. aprillil ning pühapäeval selgub järjekordne võitja.

Sedavõrd intrigeerivat seisu pole olnud ühegi Mastersi eel. Aastaid oli favoriidiks Woods, seejärel Phil Mickelson, viimased neli aastat noored „püssid“ Jordan Spieth ja Rory McIlroy. Aga nüüd, nädal enne Mastersit, tuhises kihlveokontorites esikohale Jason Day. Paf pakub tema võidukoefitsiendiks 7,00 ja esiviisikusse jõudmise koefiks 2,50.

Day on hiilgevormis. Ta võitis järjestikku kaks turniiri — Arnold Palmer Invitationali ja World Matchplay Championshipi ning kerkis maailma edetabelis esikohale.

Siinjuures on aga üks „aga“. Masters on eriline turniir ning seda pole võita lihtne, närvid peavad olema korras. Day on Augustas olnud kord teine, kord kolmas, kuid kahel viimasel aastal põrunud.

Tiitlikaitsja Spieth oli terav jaanuaris, ent sealtmaalt mänginud tagasihoidlikult. Mis paraku suurt ei tähenda, sest kes on korra Mastersi võitnud, sel on teiste ees eelis. Saati kuulutas Spieth, et tunneb end Augustas kui kodus.

McIlroy võib võita vaid siis, kui puttamine ehk pallide aukuveeratamine sujub. Viimasel ajal väga ei suju. Küll aga on ta pikad löögid endiselt täpsed ja kui pallid kasvõi õnne toel auku satuvad, võib ta kõigile tuule alla teha. Tema võidukoefitsient Pafis 9,00.

Suurele kolmikule hingab kuklasse varemvõitnute duo Bubba Watson ja Adam Scott.

Scotti viimane kuu on muljetavaldav — esmalt teine koht ja napp kaotus Watsonile, siis võidud Honda Classicul ja Cadillac Championshipil. Hurraa! Paraku ei ole aga Scott isegi Austraalia mängijatest Mastersi favoriit, vaid seda on Day. Watson on võitnud Augustas üle aasta — 2012, 2014 — ja kas kaks jääb tõesti kolmandata?

Kes tahab kihlveoga pisut rohkem teenida, võiks panustada vanameistrile Mickelsonile (koef. 17,00), kes on võitnud kolm pintsakut. Mullu oli ta Mastersi eel mittemidagiütlev, kuid ründas väga võimsalt ja jagas turniiri lõpus teist kohta.

Golf on äraarvamatu mäng, sestap on julged panustajad teinekord kenasti rikkust kogunud. Kes ei riski, see joob õlut, niisiis siinkohal mõni huvitav nimi: Kevin Na, Bill Haas, Danny Willett, Emiliano Grillo, Graeme McDowell.