„Enne rattahooaja alustamist on vaja oma sõiduvahendil üle kontrollida kummides olev rõhk ning käiguvahetuse ja pidurite töökord. Samuti tuleb üle vaadata, et ratta tehniline olukord oleks vastavuses liikluseeskirjadega ehk rattal peavad olema töötavad tuled ja helkurid," räägib Mihelson.

Mõndagi saab oma ratta heaks ära teha ka koduste vahenditega, kuid aeg-ajalt oleks mõistlik tuua ratas spetsialisti kätte, kes sellele põhjalikuma ülevaatuse teeks. Iseäranis sel juhul, kui rattaga sõidetakse igal nädalal ning kui osaletakse ka rattavõistlustel. „Kodune jalgrattahooldus võiks piirduda purunenud sisekummi parandamise või vahetusega, samuti võiks igamees hakkama saada jalgrattaketi puhastamise ja õlitamisega, kõik keerulisemad remonditööd tuleks siiski jätta hooldustöökoja mehhaanikute hooleks," leiab Mihelson. Nendel, kes osalevad eri võistlussarjades, soovitab ta enne iga starti rattarehvides rõhku kontrollida ning üle vaadata, kas pidurid ja käiguvahetus on töökorras. „Mõistlik oleks lasta kas enne või pärast võistlust ratas alati hooldustöökojas spetsialistil üle vaadata. Eriti tuleks seda teha juhul, kui sõidetakse vihmase ilmaga, kuna piduriklotsid kuluvad siis tavapärasest kiiremini. Kui osaletakse poristel maastikusõitudel, vajab ratas spetsiaalsete hooldusvahenditega pesu ja pärast rattapesu tuleb kindlasti kõik liikuvad osad uuesti õlitada," soovitab Mihelson.

Kett vajab õlitamist

Jalgratta kulumist vähendabki ratta järjepidev hooldamine. Jalgratas tuleb hoida puhtana ning tähtis on hoolitseda jalgratta keti, hammasrataste ja käiguvahetaja eest. Kuna liiv kulutab hammasrattaid ja ketti meeletu kiirusega, tuleb jalgrattaketti regulaarselt puhastada ja õlitada. „Kõige suurem kuluosa jalgratta juures ongi rattakett. Jalgrattaketi puhastamiseks sobib väga hästi vana froteekäterätik või hambahari, õlitamiseks on parimad spetsiaalsed aerosoolpudelites müüdavad ketiõlid. Aerosooliga pihustades tungib õli ka pisikeste ketilülide vahele. Õlitust on soovitav teha pigem tihemini ja vähem õli korraga, kui harva ja üle õlitada. Õliga liialdada ei maksa, sest liigne õli tõmbab külge tolmu ja liiva," selgitab Mihelson.

Maanteeratta ja maastikuratta hoolduses põhimõttelisi erinevusi ei ole, kuid maastikuratas vajab kindlasti tihedamat puhastamist ja ülevaatust, kuna sellega sõidetakse teistsugustes tingimustes.

Kontrolli kumme

Kindlasti tuleks regulaarselt kontrollida jalgratta kummi rõhku. Liiga pehmete kummidega on sõit raske, kummid kuluvad kiiresti ja ratas on vastuvõtlik kõikvõimalikele põrutustele. Pehmete kummidega sõites võib kergesti vigastada nii kummi ennast kui ka velge. Kummi siserõhku saab kontrollida bensiinijaamades vastavate näidikutega, kuid lihtsam moodus on teha seda käega katsudes. Kumm ei tohiks olla kivikõva, vaid peaks külje pealt hästi natuke käesurvele järele andma.

Kõige tihedamini võib jalgrattaga teel olles ette tulla rehvi purunemist. „Rattaga pikemale distantsile minnes (on see siis trenn või võistlus) tasub alati igaks juhuks kaasa võtta tagavara sisekumm, pump, kummiheeblid ja väike tööriistakomplekt," soovitab Mihelson viperuste vastu valmistuda.

Hooldus pikendab eluiga

„Ka kõige veatumalt töötav ratas tuleks 2-3 korda aastas hooldustöökotta viia, ka need rattad, mille garantiiremondiaeg on läbi saanud. Eriti vajalik on igale jalgrattale hooaja sügisene lõpuhooldus, mille käigus võetakse vajaduse korral paljud ratta osad lahti, puhastatakse ja õlitatakse. Puhastamata ratast ei tohiks üldse talvekorterisse viia. Õigeaegne hooldus pikendab märgatavalt ratta eluiga," kinnitab Mihelson.

Lisaks leiad veel viimased päevad müügis olevast mai ajakirjast Sport teisigi huvitavaid teemasid:
Grete Treier - tippratturist koduperenaiseks
Treeni targalt ja tervislikult
Kõht ja tagumik trimmi!
Mis on külmateraapia?
Maijooks meelitab Maid rajale
Populaarsed maratonijooksud maailmas