VIDEO: Personaaltreener ja füsioterapeut Siim Savisaar: treening olgu läbimõeldud

 (1)
VIDEO: Personaaltreener ja füsioterapeut Siim Savisaar: treening olgu läbimõeldud
Siim Savisaar

Siim Savisaar on suure missioonitundega soe ja sõbralik inimene. Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit andis Fitnessikuu puhul paar päeva tagasi talle Aasta treener 2016 tiitli. Siim treenib teiste harrastajate kõrval ka mitmeid tublisid erivajadustega sportlasi. Täna saavutas Siim Salme Kultuurikeskuses Eesti kulturismi ja fitnessi karikavõistlustel klassikalises kulturismis kuldmedali.

Siim toetab tippsortlast Karoliinet vigastusest taastumisel.

Siim, aprill on Fitnessikuu ning selle käigus puudutatakse ka teemat „Vigastusega või erivajadusega treenija jõusaalis“. Kuidas see juhtus, et Sa treenid ca 10 lühema- või pikemaajalisema vigastusega treenitavat?

Olen alati lähtunud mõttest, et personaaltreening peab olema personaalne, mistõttu lähenen kõigile oma klientidele eri nurga alt. Iga inimene on piisavalt isemoodi. Viisaka sõnaga „erivajadus“ nõuab küll spetsiaalset lähenemist, ent ka ilma "eriliste vajadusteta" inimesele on vaja täiesti personaalselt läheneda. Mõne lihase osaline rebend, liigese ebastabiilsus või luumurd on jäämäe tipp ja loodetavasti ilmne igale treenerile. Küll aga jääb sageli "märkamatuks" iseloomulik kehahoid, lülisamba liikuvuse probleem, jalgade pikkuse eripära või mõni muu probleem ja minnakse rõõmsalt korduvalt käidud rada mööda edasi.

Seotud lood:

Mina isiklikult näen igaüht, kes saaliuksest sisse astub, veereb või juhttkoera järel liigub, sportlasena või vähemasti motiveeritud inimesena. Mingi põhjus pidi ju olema, miks tuldud sai. Mina ei lähe oma treenitavatega mitte kuhugi privaatsesse eraldiasuvasse ruumi, vaid just tavalisse jõusaali. Minu sõnum on, et takistused on ületamiseks ja treenida saavad kõik, kes seda tahavad.
Alati ei pea ratast leiutama, aga midagi personaalset võiks ju ka teha. Pole inimest, kel ei oleks saali või treeningutesse asja, kõik saavad hakkama.

Kõige olulisem on õppida harjutust õigesti sooritama ja lihast korralikult pingutama. See muudab harjutuse efektiivsemalt ning aitab ka vigastusi vältida.
Siim

Sinu sõnum on siis, et vigastuse korral ei pea tingimata treenimist lõpetama?

Vigastusi tuleb kõigil ette, kuid kui nendega targalt ümber käia, ei ole pauside tegemine tingimata vajalik. Tüüpilised vigastused on näiteks ülekoormusvigastused: lihasrebestused, väänamised... Näiteks antud videos keskendume põlvesidemete vigastusest taastumisele, et Karoliine saaks võimalikult kiiresti sporti naasta.

Mis on sinu hinnangul need tüüpilised vead, mida inimesed jõusaalis treenides teevad?

Hämmastav osa harjutusi jõuab meie repertuaari matkimise teel. Kuskil kaugel saaliotsas tegi keegi midagi teistmoodi ja seejärel ootan seda õiget hetke, kui ta enam ei näe, ja lähen katsetan järgi. Teine variant on muidugi lugeda või kuulda mõne huvitava harjutuse kohta ja minna seda kopeerima. Minu seisukoht on, et tehtavat harjutust tuleks kaine mõistusega esmalt analüüsida. Miks seda teha? Mida ma loodan saavutada? Ilmselt üks paranormaalsemaid nähtusi jõusaalis on tohutu trapetsi, täpsemalt trapetsi ülaosa, treenimine. Siinkohal kipub olema selge korrelatsioon: mida algajam on treenija, seda suurema tõenäosusega ta oma õlgu hantlitega kehitab. Töötava inimese suurim needus on pinges õlavööde ja nüüd seesama inimene käib peale tööd oma pingest turris lihasega veel hantleid kergitamas? Ehk siis, enne mõtle ja siis tegutse ja kui ei ole kindel, siis otsi arvamusi.
Kindlasti tuleks arvestada ka oma enese keha poolt seatud piirangutega. Tuleb analüüsida ja teha järeldus. Mõni harjutus võib kangesti meeldida ja olla eelnevalt andnud “häid” tulemusi, ent kui kriitiliselt probleemile lähenedes selgub, et see lihtsalt on ohtlik või võimatu, siis on aeg küps muutusteks.

Loe veel

Olen tänu Siimule aru saanud sellest, et minu tegelikud piirid on palju kaugemal kui ma ise arvan ning et võin end jõusaali treeningutel tegelikult palju rohkem sundida. Tihtipeale seame endale mõtteis teadmatul põhjusel ületamatuid piire, millest kinni peame. Olen õppinud neid tuvastama ja ületama.
Karoliine

Karoliine, kuidas hindad oma edusamme koostöös Siimuga?

Siimuga koos saavutan eesmärke väga kiiresti. Mu parema jala lihased hakkasid põlve ristatisideme vigastuse tõttu kärbuma ning iseseisvalt ei osanud ma selle peatamiseks midagi ette võtta. Kuigi mul on pikaajaline sportlik taust, ei olnud mul siiski piisavaid teadmisi, et nii tõsise vigastusega iseseisvalt toime tulla.
Siimu abiga suutsime aga pea pooleteise kuuga jalgade lihasmassi jälle tasakaalu viia. Muidugi võtab sidemete vigastusest taastumine kauem aega kui mõned kuud ja mingeid võluri imesid ta teha ei saa. Kindel on aga see, et praegune areng on olnud kiireim ning Siim on jätkuvalt sihikindel.

Mis eristab Siimu teistest treeneritest?

Siim on väga personaalse lähenemisega. Ta suudab mind motiveerida tegema rohkem, kui ma enda arvates suuteline olen. Siimu trennis tekib tihtipeale hetki, mil oma tegelike võimete üle üllatun.
Samas ei suru ta mulle kunagi midagi peale ning kuulab mind alati ära. Kui ma ütlen, et harjutus on ebamugav või ma tõesti enam ei jõua, tunnetab ta väga hästi piiri ning muudab vajadusel harjutust. Siimu trennidesse minek ei ole kunagi vaevanõudev, sest need on väga vaheldusrikkad ja põnevad. Pigem soovin trenni lõppedes, et see oleks kauem kestnud.

Mida Siimu trennid Sulle õpetanud on?

Olen tänu Siimule aru saanud sellest, et minu tegelikud piirid on palju kaugemal kui ma ise arvan ning et võin end jõusaali treeningutel tegelikult palju rohkem sundida. Tihtipeale seame endale mõtteis teadmatul põhjusel ületamatuid piire, millest kinni peame. Olen õppinud neid tuvastama ja ületama.

Karoliine sportlikke saavutusi:
2015. FIS Russian slopestyle cup 1. & 2. etapp - 2. koht
2015. Eesti slopestyle meistrivõistlused - 2. koht
2015. Eesti Big Air meistrivõistlused - 2. koht
2014. RIB King of jumps battle - 1. koht

Meie keha on mugav ja ta püüab jääda mugavustsooni ning kompenseerida teiste, tugevamate lihastega. See on treeneri sekkumise koht, kus tema terav silm peab olukorra lahti mõtestama ja leidma parimad vahendid tegutsemiseks.
Siim


Kui olulised on treeningutel võimalikult suur treeningraskus?

See on veel üks tüüpiline viga, mida treenija teeb. Oluline on küll lihast korralikult väsitada ja seejuures on suured treeningraskused omal kohal, kuid lihast saab väsima ja arenema kavaldada ka väiksemate raskustega. Palju olulisem on enda kasuks pöörata eri nüansse harjutuste sooritamisel. Pikemad seeriad, lühemad seeriad, pausid liigutusfaasi alguses, keskel või lõpus, kiirem või aeglasem sooritus on vaid näited. Kõige olulisem on õppida harjutust õigesti sooritama ja lihast korralikult pingutama. See muudab harjutuse efektiivsemalt ning aitab ka vigastusi vältida. Oma koht on treeningutes ka näiteks kummilindil.
Karoliine puhul kasutame näiteks vigastusest üle saamiseks jõutreeningut, vastupidavustreeningut ning arendame ja taastame ka põlve stabiilsust. Mõne teise kliendi puhul oleme töötanud palju näiteks sellega, et ta jõuaks ja oskaks harjutuse sooritamise ajal hoida õlgu võimalikult taga, selga sirgena, küünarnukke õige nurga all või selga nõgusana. Personaaltreeneri ülesanne on minu arvates suuta märgata pisiasju ja õigel hetkel korrigeerida ning julgeda sekkuda. Selleks on vaja tunda biomehaanikat ja saada aru iseenda ja kliendi keha liikumisest, hindamatu on ka füsioterapeutiline pilk tehtavale.

Ma leian, et kõiki tuleb treenida, sest kõiki saab treenida. Meil ei ole vaja tingimata hakata eristama, kas antud juhul on tegemist erivajadusega või mitte – kõigile tuleb personaalselt läheneda.
Siim

Rõhutasid harjutuste sooritamise olulisust. Kirjelda, mida Sa klientide puhul jälgid?

Iga kliendi harjumused ning eripärad on isemoodi. Ta võib olla õppinud harjutust valesti tegema, kehatunnetus võib olla häirunud, vigastus või füsioloogilised eripärad võivad olla mõjutanud liigutust ebaefektiivselt või ohtlikult sooritama. Meie keha on mugav ja ta püüab jääda mugavustsooni ning kompenseerida teiste, tugevamate lihastega. See on treeneri sekkumise koht, kus tema terav silm peab olukorra lahti mõtestama ja leidma parimad vahendid tegutsemiseks. Soorituse poolelt saab alati läheneda mitmeti ja kõige õigemat ilmselt ei eksisteeri: oma koht treeningkavas on olemas igal nüansil, et hoida vaheldust ja lihast pidevalt „üllatada“.

Jalapressi puhul üritame nt Karoliinega minna võimalikult madalale, jälgida selja ja tuhara ning jalgade asendit. Vaatan, et ta raskust üles surudes põlvi ei lukustaks, vaid säilitaks pingeseisundit.

Hantlitega selili lendamist tehes meeldib mulle näiteks hoida jalgu õhus, sest nii saab rinnalihas rohkem venitust ja teisel moel koormatud. Jalad maas saab võibolla rohkem kilosid üles, kuid see ei arenda sama tõhusalt harjutuses osalevate lihaste stabiilsust. Mida lamedam selg, seda suurem on lihtsalt liigutuse amplituud. Soovitan seda kliendile, kui kere stabiilsust teatud harjutustes on vajaka.

Siimu sportlikke saavutusi:
2016. Euroopa meistrivõistlused – 7. koht
2016. Eesti karikavõistlused – 1. koht
2016. Balti matš – 1. koht

Aprillis tähistatakse Eesti Olümpiakomitee, Ühenduse Sport Kõigile ning Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu eestvedamisel fitnessikuud, mille raames kutsutakse kõiki eakaid treeningutega alustama ja tegema tutvust fitnessi mitmekülgsete võimalustega.

Kust on pärit Sinu teadmised?

Olen oma teadmised saanud Tartu ülikoolist, füsioteraapia erialalt. Olen ise ennast palju täiendanud ning muidugi on abiks isiklikud kogemused kulturismis treenimisel ja võistlemisel.

Kuidas hoida Sinu arvates kliendi motivatsiooni?
Klient on motiveeritud, kui ta näeb tulemust. Tulemus tuleb siis, kui ühelt poolt pädev treener ajab õiget asja ja teiselt poolt treenitav pingutab eesmärgi nimel. Me katsume üheskoos seada realistlikud eesmärgid, mida üheskoos täitma hakkame. Igal kliendil on oma motivaatorid, mida ma püüan tabada.

Minu pikaajalise tervisekahjustusega või nn „puudega“ treenija hindab kõrgelt ausat tagasisidet. Teda ei kiideta ilma asjata puhtalt sellepärast, et ta üldse jõusaali tuli, nagu paljudel kombeks. Nad saavad treenida sportlastena ega ole koheldud patsientide või abitute olenditena. Sama on leidnud ka erinevad teadusartiklid, et sport pakub võimaluse muuta potentsiaalselt „häbistav“ identiteet (nt puue) kiiduväärsema tiitli vastu (sportlane), mis on omaduselt „üllas“.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit andis sulle just ka Aasta treener 2016 tiitli. Mida sa selle kohta ütled?

Ma leian, et kõiki tuleb treenida, sest kõiki saab treenida. Meil ei ole vaja tingimata hakata eristama, kas antud juhul on tegemist erivajadusega või mitte – kõigile tuleb personaalselt läheneda. See juba iseenesest eeldab iga treenitava füüsise eri vajadustega arvestamist! Meie vananevas ühiskonnas peaksid personaaltreenerid mõtlema, kas nad suudavad kliente reaalselt ka aidata, või suunavad hoopis füsioterapeutide ja spordiarstide juurde. Võibolla oleks mõistlik hakata mõtlema spetsiifilisematele enesetäiendamistele.
Tunnustuse omistamise kohta vastaks oma treenitava sõnadega: "Võrreldes teiste füsioterapeutide ja treeneritega tajutav suhtumine klienti kui võrdsesse, mis motiveerib treenitavat maksimaalselt pingutama seatud eesmärgi nimel. Klienti ei suhtuta kui abitusse olendisse, kes ei suuda ise otsuseid teha, vaid treener toetab niipalju kui vaja. Omal kohal huumorimeel ja avatud suhtlemine, mis kujundab treenerist ja treenitavast kui omaette meeskonna." (Mihkel Kruusmaa).

Üks teemakohane üleskutse oleks mul ka. Mistahes puue, erivajadus või vigastus põhjustab lisakulusid treenitavale. Isegi kui ollakse väga motiveeritud treenima, võib takistuseks olla, et puudub võimalus osta transporti, et jõusaali jõuda, hankida massaaži vm treeninguid toetavaid teenuseid. Selleks on MTÜ Pane oma meeled proovile loonud stipendiumifondi pikaajalise tervisekahjustusega liikumis- nägemis- või muu puudega spordiharrastajale jõusaalitreeningute toetamiseks.

Igaüks, kes on saanud tulumaksuga maksustatavat tulu, saab annetust tehes järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitanuna oma annetuselt sinna fondi viiendiku (20%) tulumaksu tagasi. Selleks on vaja teha annetus ja jätta selgitusse oma isikukood. Usun, et see üleskutse teha fitnessikuul stipendiumifondi annetus, on asjakohane.

Soovime tänada neid, kes video tegemisel kaasa aitasid: Siim Kinnast FOTOWÄRK-ist ehk www.siimkinnas.com , Eesti Maaülikooli Spordiklubi heade treeningvõimaluste võimaldamise eest, Fitnessikuud (Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Fitnessi ja Kulturismi Liit), MTÜ-d Pane oma meeled proovile.

Kust Sind leiab?

Peamiselt Tartust, aga ka Tallinnast. Võta ühendist Instagramis @herrasmees, Facebookis www.facebook.com/personaaltreenerSiim või siim.savisaar [ät] gmail.com.