Ott Kiivikas: 5 põhjust miks tegelda fitnessiga
Ott Kiivikas: 5 põhjust miks tegelda fitnessiga:
1) Parem välimus ja suurem enesekindlus läbi parema välimuse
Välimus on esimene visiitkaart, mida inimese kohta nähakse. On oluline, et seegi oleks esinduslik. Hea välimus avab rohkem uksi ja suurendab inimese enesekindlust. Kui inimene on enesekindel ja ennast armastab, on temaga lihtsam asju ajada ning ka temaga suhelda.
2) Parem enesetunne
Liikumise järel suureneb kehas endorfiinide hulk. Paljud meist on liikumissõltlased, kuid see on positiivne ja tervislik sõltuvus, kui seda teadlikult teha.
3) Parem tervis
Tervis on suurim varandus ja Sul võivad olla miljonid pangas või mitu maja, kui Sul ei ole endal tervist, et seda kasutada on see kõik täiesti väärtusetu.
4) Toetav sõpruskond
Paljud, kes on alustanud fitnessiteed on saanud endale palju toredaid, tervislikku eluviisi toetavaid sõpru, kellega on vahva nii trenni teha, kui ka pärast ühiselt aega veeta. Fitness see on perekond.
5) Tugevamad liigesed
Tugevamad liigesed on väga olulised, ka erinevate igapäevaste ülesannete juures - kasvõi kodus remonti tehes. Oluline, et inimeste elukvaliteet tõuseks ja nad saaksid elada kaua täisväärtusliku elu.
Ott Kiivikas on toitumisspetsialist ja 7. taseme kulturismi ja fitnessi treener, kes viimse 25 aasta jooksul on eelkõige läbi praktilise kogemuse omandanud hindamatud teadmised, kuidas tervislikult treenida ja toituda nii, et tulemus oleks maksimaalne. Ott on eelmise aasta Euroopa meister kulturismis ja Amateur Olympia võitja. Samuti Tallinna linna parim sportlane 2016. aastal. Tema õpilased on toonud tiitlivõistlustelt kokku üle 20 medali ja Ott juhib hetkel Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liitu.
Peep Reinart: mis on fitness ja miks on sellega tegelemine vajalik?
Fitness ei ole pelgalt spordiala. Sõna fitness on välja kasvanud inglisekeelsest terminist fitness.
Tegemist on terminiga, mida on inglise keelest eesti keelde väga keeruline tõlkida. Just seetõttu kasutaksegi kõnekeeles ja eestikeelses kirjapildis välismaist terminit.
Tegemist on laia mõistega:
- Fitness on meetod, mis aitab inimestel tegeleda tasakaalustatud füüsilise aktiivsusega.
- Fitness on parimaks ennetavaks vahendiks mitmesuguste tervisehäirete puhul.
- Fitness tähendab heas füüsilises vormis olekut.
- Tegeledes fitnessiga parandame me oma figuuri, tervist ja energiataset.
- Fitness on elustiil!
Miks on fitnessiga tegelemine oluline?
Inimene on loodud liikuma. Aegade algusest peale pidid mehed ja naised eluspüsimiseks tegema tööd ja läbima pikki vahemaid. Aeg teeb oma töö ja inimeste kehaline aktiivsus aina väheneb.
Fitness on vajalik tervise üleüldiseks korrashoiuks. Regulaarne füüsiline liikumine ja treening aitab parandada ja korras hoida üleüldist tervist.
Fitness annab eluks vajaliku energiat. Sellest on väga lihtne aru saada. Hommikul kergelt treenides oleme energilisemad terve ülejäänud päeva jooksul.
Fitness aitab kehakaalu kontrolli all hoida. Kõige olulisem kehakaalu kontrolli all hoidmise ja alandamise vahend on liikumine.
Tervislik eluviis on kasulik vaimsele tervisele. Läbimõeldud treening ja toitumine omab väga tähtsat rolli aju funktsioneerimisel.
Lisaks on inimestel võimalus minna järgmisele tasemele ja muuta fitness elustiiliks. Kõigil on võimalus tegelda mõne spordialaga, mis on välja arenenud terminist “fitness”. Need spordialad on kulturism, klassikaline kulturism, rannafitness, bikiinifitness, fitmodell, bodyfitness, paaride fitness, laste fitness.
Kulturism
Kulturismis on eesmärgiks lihasmassi arendamine maksimaalseks, pidades seejuures silmas kõigi lihasgruppide proportsionaalsust. Võistlustel saadab edu neid, kelle suur lihasmass on "kvaliteetne" st. rasvavaba. Lihased on reljeefsed ja detailirohked. Oluline on ka kehaehituse sümmeetria ja skeleti proportsioonid. Eelistatud on laiad õlad, kitsas talje ja pikemad jalad.
Klassikaline kulturism
Sobib meestele, kes ei taha arendada sellist lihasmassi nagu see on tänapäeva kulturistidel, aga soovivad siiski omada atleetlikku ja esteetilist kehaehitust /muskulatuuri.
Fitness
Fitness on esimene kulturismist väljakasvanud ala, mis esialgu haaras vaid naissportlasi. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse aastast 1996. Fitnessis tuleb lisaks kehaehituse demonstreerimisele, esitada akrobaatika-, tantsu- ja sportaeroobika elemente sisaldav vabakava, mis annab esitajale küllalt vabad käed (st kohustuslikke elemente ei ole), aga eeldab siiski neil aladel häid oskusi.
Mida hinnatakse fitnessi võistleja keha juures?
Hindamise võtmesõnad on "tervis" ja "sportlikkus". Hinnatakse võistleja keha sportlikku välimust kui tervikut, sealhulgas lihaste arengut, kehaehituse tasakaalustatust ja proportsioone aga ka näo ilu, soengut, naha seisukorda. Arvesse võetakse ka võimet esineda enesekindlalt ja graatsiliselt. NB! Kulturistlikult suur lihasmass ja "liigne" lihaste reljeefsus on miinuseks aga lihased peavad olema treenitud ja vähese rasvaga.
Keha hinnatakse vabaseisus, eest-, küljelt- ja tagantvaates. Vabakava puhul hinnatakse ainult kava ja selle sooritust, mitte keha. Võistlustulemuses on keharaundil ja vabakavaraundil võrdne osakaal.
Rannafitness
Rannafitness on ala meestele, kes eelistavad omada sportlikku ja esteetilist keha ning kellele meeldib laval “esineda”. Kulturislik lihasmass ja liigne “kuivus” on miinuseks. Võistlejad kannavad põlvpükse. Sooritatakse veerandpöördeid, millele finaalis eelneb lühike individuaalne esitlus.
Bodyfitness
Edu fitnessivõistlustel eeldab, peale sobiva välimuse, ka sportlikke oskusi. Seetõttu on enamus fitnessi võistlejaid eelnevalt tegelnud võimlemise, sportaeroobika ja tantsuga. Eks siit peabki otsima põhjust, miks tekkis omaette võistlusala: bodyfitness naistele, mille debüüt MM tasemel oli aastal 2002. Üldistades võiks öelda, et tegemist on fitnessi keharaundiga. Võistlusmääruste järgi on hindamiskriteeriumid analoogilised fitnessiga.
Bikiinifitness
Bikiinifitnessi puhul on liigne lihasmass, lihaste reljeefsus ja separatsioon veelgi enam "vastunäidustatud", kui seda naiste fitnessi ja bodyfitnessi puhul. Põhimõtteliselt kulgeb võistlus samamoodi nagu bodyfitnessis. Võistlejad, kes kannavad vabalt valitud värvi ja tegumoega 2 osalist bikinit, sooritavad veerandpöördeid. Keha hinnatakse seisangus eest, külgedelt ja tagantvaates.
Paaride Fitness
Eraldi võistlusalana leidis tunnustamist aastal 1983 ja oli mõeldud kulturistidele (mees + naine). 2013. Aastast on see ala avatud kõikide IFBB alade sportlastele, välja arvatud laste fitness. Võistlusriietus, kohustuslikud poosid ja vabakava on vastavalt praegu kehtivatele kulturismi võistlusmäärustele.
Laste Fitness
Võisteldakse viies vanusegrupis: kuni 7, 8-9, 10-11, 12-13 ja 14-15 aastased. Sooritatakse vabakava ja veerandpöörded. Vabakava tähtsus on suurem:kohapunktid korrutatakse 2-ga. Keha hindamisel on rõhk tasakaalustatud, sümmeetrilisel ja tervel välimusel.
Wellness fitness
Tegemist on kõige uuema IFBB kategooriaga. Wellness Fitness on ala mis on mõeldud naistele, kes eelistavad lihaselisemat keha, ilma sügava ja terava separatsioonita. Võistlejad peavad olema esteetilised ja suurema lihasmassiga kui bikiinifitnessi võistlejad. Selle ala puhul on selgelt näha suunda, et enam ei ole moes olla piitspeenike ja kurvideta. Naiselikud kehakurvid ja toonuses lihased on uus trend. Võistlejad kannavad vabalt valitud värvi ja tegumoega 2 -osalist bikiinit ja sooritavad veerandpöördeid, täpselt samamoodi nagu bikiinifitnessis.
Kasu, mida inimesed antud aladega tegeledes saavad, on lõputu.
Valides Fitness- elustiili ja võistlusspordi ei paranda me üksnes oma tervist, vaid võimendame kogu oma elu. Olles suurepärases füüsilises vormis saame osa võtta erinevatest tegevustest ja nautides seeläbi elu täiel rinnal. Me aeglustame nii oma vananemisprotsessi ja elame kauem. Meie enesekindlus on suurem ja meie keha funktsioneerib paremini. Teadmine, et oleme võimelised oma eesmärkide nimel pingutama ja neid saavutama, annab meile kindluse ka muudel elualadel ja tegemistes. Selline elustiil kasvatab iseloomu ja õpetab kohusetunnet paremini kui miski muu.
Just sellepärast peaksid kõik tegelema fitnessiga. Kes rohkem, kes vähem.
Fitnessikuu raames korraldatakse üritusi ja jagatakse infot, eesmärgiga anda huvilistele praktilisi teadmisi ja oskusi tervislikuks treeninguks. Kuu tipphetkeks on 22. aprillil avatud uste päev, kui külla ootavad paljud fitnessklubid üle Eesti.
Rohkem infot fitnessikuu ja klubide avatud uste päevade kohta leiab www.liigume.ee.
