Seljavalu põhjused võib jagada suurematesse kategooriatesse – traumaatiline, ülekoormusest tulenev ja haigustest tingitud valu. Akuutne trauma juhtub näiteks kukkumise või kokkupõrke tagajärjel. Sellisel juhul peab kaaluma luulisi vigastusi, traumat lihastele, sidemetele, seljaajule või siseorganitele. Meditsiiniline kontroll on kindlasti õigustatud, eriti kui mängus olid suured jõud ja tekkinud valu on tugev.

Trauma võib aga tekkida ka selga korduvalt ja valesti koormates – ebaõiged töövõtted, aastaid samalaadsed töövõtteid sadu kordusi päevas, ootamatult palju ühes asendis olemist või ühetaolise liigutuse tegemist – näiteks lähed nädalavahetusel sõbrale kaheksaks tunniks appi midagi ehitama, kuid muidu oled istuva eluviisiga inimene. Sellisel juhul taandub valu sageli ise, kui selg saab koormusest puhkust. Probleemi ennetamiseks on abi õigete töövõtete õppimisest, puhkepauside tegemisest ja keha vastavaks koormuseks paremini ettevalmistamisest.

Teised põhjused

Ka paljud strukturaalsed defektid ja haigused võivad põhjustada seljavalu: näiteks skolioos, spondülolistees, spinaalstenoos, stress, artriit, neerukivid, endometrioos, teiste siseorganite probleemid, infektsioonid, fibromüalgia, üldine haigestumus, kasvajad.
Ka raseduse ajal tunnevad tulevased emad sageli seljavaevusi just kehakaalu tõusu ja sidekoe pehmenemise tagajärjel.

Paljudel juhtudel on seljavalu aga igapäevaharjumustest tingitud ja „kaasa aitavate faktoritena” võib välja tuua eelkõige passiivse elustiili (palju istumist), halva rühi, ebaergonoomilised töövõtted, ülekaalu ning kaudsemalt ka ebatervisliku toitumise ja suitsetamise.

Miks tekivad diskivigastused?

Diskivigastusi võib esineda kõigis selgroo osades – nii kaela-, rinna- kui ka nimmelülide vahelistes diskides –, kuid on kõige sagedasemad just alaseljas. Tüüpiline vigastusemehhanism on püsti tõusmine asendist, kus keha on ette painutatud ja rohkem ühele poole pööratud. Üldjuhul tunneb inimene esmalt plõksatust või valu seljas ning seejärel ka jalas (kaeladiski vigastuse korral kiirgub valu kätte). Valu põhjuseks on seljast väljuva närvijuure keemiline või mehaaniline ärritus olenevalt vigastuse ulatusest.

Kõige sagedasemad on need vigastused vanuses 30–50 eluaastat, kui inimeste eluviis muutub sageli istuvamaks ja passiivsemaks või on kulunud juba piisavalt palju aastaid ühetaolisi töövõtteid kasutades. Suurem osa diskivigastusi operatiivset ravi ei vaja ning sümptomid taanduvad mõne aja möödudes. Kahjuks ei ole aga vigastuse algfaasis võimalik öelda, milline on just konkreetse vigastuse kulg – kas sümptomid taanduvad või mitte.