Müomeeter on seega igati praktiline seade, mille väärtus eriti suur spordiga tegelevate inimeste jaoks. Kui sul on mõni lihas teistest rohkem pinges, siis võib see viia kogu su keha tasakaalust välja. Tulemuseks on see, et osad lihased saavad teistega võrreldes rohkem koormust, tagajärjeks vigastused ja valutav keha.

Enamikel inimestel on üks jalg või käsi teisest tugevam. Kaugushüppetermineid kasutades – tugevam jalg on tõukejalg. Tavainimestele ei pruugi selline lihaste ebavõrdsus probleeme tekitada – kui sul on näiteks parem käsi tugevam kui vasak, siis võtad lihtsalt poest tulles raskema koti parema käe otsa ja asi klaar. Ent natuke suuremate koormustega treenides hakkab nõrgem jalg varem või hiljem endast märku andma. Väikene valu põlves või puusas võib joostes saada alguse just nõrgematest lihastest, mis joostes kiiremini väsivad ning mille tulemusel ka su jooksutehnika ja -asend muutuvad. Ehk siis joostes annab esmalt järgi just keti kõrge nõrgem lüli. Müomeetria aga on protseduur mis aitab täpselt selgitada, millised lihased rohkem järeleaitamist vajavad või millistes lihastes liigne pinge liikumist mõjutama võib hakata.

Müomeetri toimimispõhimõte on järgnev: aparaat meenutab väikest püstolit, millega antakse testitavale lihasele kerge mehaaniline impulss. Seade registreerib sellele järgneva lihase võnkumise ning annab lihase kohta kolm numbrilist tulemust: esimene peegeldab lihaste toonust, teine lihaste elastsust ning kolmas lihaste jäikust. Tegemist on mitteinvasiivse protseduuriga ehk siis sellega ei kaasne mingisugust torkimist, verd ega valu.

Kõhuli (ning pärast ka selili) lesides mõõdetakse kõigepealt ära lihased puhkeolekus, seejärel lihase seisund pinges olekus. Samasugune test tehakse harilikult nii parema kui vasaku jala sääre ja reielihastele ehk neile lihastele, mis jooksmisel kõige suuremat koormust saavad.

Kuidas müomeetria päriselus välja näeb, seda näed siit.