Marko Torm: sa kas istud õhtuti teleri ees või kasutad oma aega aktiivselt

 (3)
Liikumine on Tormide perele saanud elu osaks. Fotol abikaasa Julega Stockholmis Ööjooksul
Liikumine on Tormide perele saanud elu osaks. Fotol abikaasa Julega Stockholmis ÖöjooksulFoto: erakogu

Aastaid viis tagasi ei osanud Marko Torm arvatagi, et liikumisürituste korraldamine tema elust nii olulise osa täidab. Inimeste õnnetunde nägemine rajal ja finišijoonel on viinud teda Eesti Ööjooksu ja Rakvere liikumissarja korraldamiseni. Nendest on aga välja kasvanud heategevusjooks ja sel aastal esmakordselt toimuv Virumaa Kolmiküritus.


Marko Torm, mis teid tervisespordiürituste korraldamise juures köidab ja kuidas selle jaoks oma põhitöökoha kõrvalt aega leiate?

Armastus selle valdkonna vastu tuleb ikka ja jälle läbi isikliku kogemuse. On olnud õnn läbida kolm maratoni distantsi ja viimasel ajal sörkjooksu harrastades ka neli poolmaratoni. Inimeste õnnetunde nägemine rajal ja finišijoonel tõi oma ajal soovi teha midagi suurt selles vallas ka oma kodus Rakveres. Ööjooksust ja Rakvere liikumissarjast on kasvanud välja nüüdseks nii heategevusjooks kui ka Virumaa Kolmiküritus. Kogemuste omandades ja vastava platvormi ning meeskonna kasvades oli see loogiline jätk.

Ajaga on täpselt nii nagu kõigil, sa kas istud õhtuti teleri ees või kasutad oma aega aktiivselt. Kes mängib korvpalli, kes panustab vabatahtlikuna loomade varjupaigas. Meie hobiks on inimeste liikuma innustamine. Aastat viis tagasi poleks ma osanud arvatagi, et see minu igapäevast nii olulise osa täidab, aga elu on kuidagi niimoodi läinud.

Rääkige veidi uuest Virumaa Kolmiküritusest. Mis aladega on tegu ja millal ning kus need aset leiavad?

Seotud lood:

Tegemist on, nagu nimigi ütleb, regulaarset liikumist toetava sündmusega, mille peamine eesmärk on luua kodumaakonna inimestele innustav ja abistav tugi enda käima saamisel. Kui paljud meist mõtlevad aeg-ajalt, et sel kevadel võtan end kätte ja hakkan sörkima, kõndima, rattaga sõitma, aga kiire elutempo teeb oma ja sinna need mõtted jäävadki.

Oleme kahe kuu sisse paigutanud kolm eripalgelist üritust, milles osalemiseks ei ole vaja ei head vormi ega eelnevat kogemust rahvaspordi üritusel kaasa löömisest. Rakvere Kevadjooks oma 5 km distantsiga ja heategevuslik rattaöö Linnapäevade raames pakuvadki meile seda võimalust regulaarselt liikuma saada ning korra kuus ennast koos kaaslastega ühiselt hästi tunda. Kolmas etapp peaks tooma lisaks ka väärt auhinnad neile, kes kõigil kolmel etapil osalenud ja vähemalt etteantud distantsid läbi käinud – liikunud. Adidas annab igaühele võistlussärgi, Aqva Spa sauna- ja veekeskuse kinkekaardi ning Viking Line tunnustab kõiki osalejaid igal etapil kuningilikult – reisiga Helsingisse. Lisaks veel jooksvad auhinnad etappide lõikes. Sarja korraldajad aga lisavad veel täiendavalt ka priipääsme Ööjooksul osalemiseks – tunnustusena kolme etapi läbimise ja sportliku püsivuse eest.

Maratoni toimumist on piirkonnas Eesti Ööjooksu raames oodatud juba pikka aega. Ent see liideti hoopis Virumaa Kolmiküritusega ja saab toimuma Võsul. Miks selline otsus?

Oleme alustanud oma ühingu tegevusega just eesmärgil tuua piirkonda maraton ja nüüd saab see ka teoks. Miks mitte varem ja miks mitte Ööjooksu raames? Vastused on väga lihtsad. Ööjooksu kolm rada kolmele eri võimekusele on piir. Rohkemaks pole meie meeskond võimeline ja nelja raja logistika läheks sedavõrd keeruliseks, et probleemid hakkaksid tulema väga kiiresti. Oleme seda mitu aastat analüüsinud. On ka öeldud, et jätke viis kilomeetrit ära ja tehke maraton (naerab), aga ütlejad unustavad ära väga olulise: 5 km on sisenemiskoht väheliikuvatele inimestele. 10 km hirmutab juba paljusid ja kui eesmärk on inimesi regulaarsele liikumisele innustamine, siis peab 5 km jääma. Lisaks muidugi ka Ööjooksu kuulumine Linnajooksude sarja. Kahte maratoni ei kannataks see sari välja ning taastumisperiood läheks sarjas osalejatele liig vaevaliseks. Tänapäeval on paljud tegevused seotud, seega peab vaatama laiemalt.

Olen veendunud, et Südasuve Maratoni loomine Võsule võimaldab kolme aasta pärast tunnistada, et Võsul on Eesti parim „külamaraton“, jättes suurlinnade Tallinna ja Tartu suured maratonid kõrvale. Meil on väga hea koostöö Vihula vallaga ja mul on heameel, kui saame killukese omalt poolt anda Võsu endise hiilguse taastamiseks.

Mõistan, et piirkonnas maratoni korraldamine on olnud üks teie unistusi. Liikumisaastal on aga rahvaspordiürituste ja maratonide konkurents kasvanud. Mille poolest Südasuve maraton teistest eristub?

Loe veel

Kõik need senised neli aastat oleme teinud oma sündmusi just selliselt, et me ise tavaliste inimestena tahaksime neil osaleda. Erilised, meelelahutuslikud ja huvitavates kohtades. Võsu pluss on Võsu ise. Kaunis rand, palju puhkajaid, südasuvine meri. Lõpetavad ju kõik Südasuve Maratoni rajad Võsu rannajoonel. Maratoni lõpetajana oleks minu unistus finišis jooksusussid jalast visata ja kohe merre sukelduda.

Tõepoolest on konkurents tihe ja peame lihtsalt esimese paari aastaga näitama osalejate kaudu, et meil on väga hea ja eriline sündmus. Osalenud inimese suust suhu soovitus on ikkagi parim, mida korraldaja loota saab. Seega oleme kannatliku meelega ja teeme oma asju korralikult, mitte kiirustades.

Kuidas kolmikürituse ettevalmistusega on sujunud ja kui suure osavõtuga olete arvestanud?

On läinud üle ootuste hästi, sest ootusi pole olnud (naerab). Usume, et ca 1200-1500 osalejat tuleb esimesel aastal kolme etapi peale ära, mis oleks väga tugev näitaja üle Eesti. Räägime ju esmakordsest sündmusest. Hetkel näeb mujale vaadates eripalgeliste piirkonnajooksude puhul osavõttu alla saja inimese. Usalduskrediiti on seega meile juba antud.

Mis on saanud Ööjooksust? Selle peakorraldajana ei olnud teil võimalik teiste harrastajatega Rakvere tänavaid vallutada. Kas tänavu saab linnarahvas teiega poolmaratoni rajal mõõtu võtta?

Kardan, et olen siiski sunnitud selleks ajaks töölt puhkuse võtma, kuna nõu ja jõuga püüan ikka kohapeal abis olla. Vastutust enam peakorraldajana ei ole, aga kaasa elan ja aitan ikka.

Kui tihti te ise saate linnajuhtimise kõrvalt jooksususse jalga tõmmata?

Eks nüüd kevade poole ikka, aga olen üha rohkem hakanud rattaga ringi liikuma. Olenemata tegevusest püüame seda võimalikult palju teha perega ühiselt. See rikastabki elu.

Öeldakse, et see, kes palju teeb, see ka palju jõuab. Millised eesmärgid lähiaastateks olete seadnud?

Eesmärgid on pehmemat sorti ja mitte otseselt sportlikud. Põhiline on veeta võimalikult palju aega perega koos. Kui see on veel aktiivne ajaveetmisvorm, siis seda parem.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare