Liikumisaasta uudis rüblikutele! Ronida saab nii puude otsas, kividel kui ka sisehallides!

Me kõik oleme lapsepõlves otsinud hetke ja võimalust leida koht, et saaks kuhugi otsa ronida! Olgu siis selleks kivi, puu, toolidest ehitatud torn vms. Tänaseks on ronimine arenenud reaalselt eksisteerivaks spordialaks, kus oma lapsemeelsust ja hulljulgust panevad proovile ka täiskasvanud.

Kas sa tead ronimisest üldse midagi?

Ronimine on maailmas ja ka Eestis järjest enam populaarsust koguv spordiala. Mujal maailmas on see levinud juba koolidesse ja vabaajakeskustesse. Harrastajate hulk aina kasvab ning kaljuronimise, kui spordi tase aina tõuseb: ronitakse järjest raskemaid ning võimatuna näivaid radu. Kuigi spordialana võib ronimine tunduda raske ja ekstreemsena, on see tegelikult inimesele vägagi loomupärane tegevus, sobib paljudele ega ole ajaliselt või rahaliselt nõudlikum kui enamik traditsioonilisi spordialasid. (Kehalise kasvatuse eelkäija Eesti külakoolis oli turnimine!) Ronimisega võib tegeleda igaüks, olenemata soost ja vanusest.

Ronimist saab jagada mitmeks liigiks
Kõige selgem eristus on: 
- looduslikel kaljudel ronimine
- siseseinaronimine
Eestis tegeldakse enim siseseinaronimisega, peamiselt köitega julgestatud ja rahnuronimise ehk boulderingiga, kus julgestuseks kasutatakse köite asemel matte. Meie paepangad on ronimiseks liiga pudedad, bolderingi aga saab harrastada ka Põhja-Eestis leiduvatel hiidrahnudel.

Kas ronimine võib olla harrastus?
Rääkides aga ronimisest kui harrastusest, on selle raskus ülehinnatud. Üldlevinud valearusaama kohaselt pole nõrkade käelihastega mõtet trenni tulla. Tihti peetakse tasakaalu ja painduvuse puudulikkust ületamatuks probleemiks. Tegelikkuses ei pea treeningule tulemiseks olema füüsiliselt tugev ega omama suurepärast tasakaalu või koordinatsiooni. Ronimine ei ole kuidagi kummalisem ja keerulisem tegevus kui näiteks ujumine või suusatamine. Samamoodi on ta õpitav ja õppida ei saa muidu kui ainult praktiseerides, sest „harjutused sabale kuival maal” ei anna oodatud tulemusi. Ronimine on suurepärane kogukehatreening, mis lubab igaühel endale sobivaid füüsilisi ja vaimseid väljakutseid seada, tänu millele on eneseteostus ja positiivsed emotsioonid kerged tulema. Bouldering on põnev, mitmekesine ning parajalt seltskondlik vaheldus tavalisele jõusaali treeningule.

Sportlikul tasemel on ronimine füüsiliselt ja vaimselt nõudlik ala ning hea soorituse eelduseks on tugev üldfüüsiline vorm, hea tasakaal ning koordinatsioon. Lisaks sellele tuleb hea taseme saavutamiseks omandada palju kompleksseid ja spetsiifilisi ronimisliigutusi ning säilitada külma närvi, et panna oma keha etteantud trajektoori mööda liikuma.

Tallinnas saab hetkel ronida Kristiine Spordihallis ja Lasnamäe Kergejõustiku hallis. Sügisel avatakse Zelluloosi Vabaajakeskuses Eesti esimene eraldiseisev boulderingkeskus Ronimisministeerium. Ronimisministeerium korraldab suvel väljasõite ka Tallinna ümbruses asuvatele hiidrahnudele. Ronimisseinu on veel ka Rakveres, Tartus ja Võrus.