Kokku külastatakse kahe kuu jooksul üle Eesti 13 erinevat ujulat, kus lapsed saavad välja selgitada oma ujumisoskuse läbi märgisüsteemi. Kuna lastevanemate roll laste veeohutuses on väga oluline, siis on neile ujumispäevade programmis suunatud töötoad, kus jagatakse erinevaid praktilisi ja teoreetilisi veeohutusalaseid teadmisi.

„Veega sõber“ patroon Triin Aljand sõnul ei ole hea ujumisoskus oluline ainult tippspordis, vaid see on ka eluliselt tähtis oskus. „Lapsi ei õpetata ujuma neid vette visates, vaid seda saab teha lapsele sõbralikumal viisil, nii, et laps õpib lisaks ujumisoskusele ka vett armastama,“ julgustas Aljand kõiki vanemaid oma lapsi juba varakult ujumiskursustele viima.

„Meid teeb murelikuks fakt, et 2013. aastal oli vees uppunute seas lapsi rohkem kui varasemalt,“ tunnistas Päästeameti ennetusosakonna juhataja Indrek Ints, kelle sõnul on uppumiste peamisteks põhjusteks laste järelevalveta jätmine ning nende kehv ujumisoskus. „Meil puudub hetkel kaardistus, milline on lasteujumisoskus üldisemalt ning kas põhikooli I ja II astmes läbitud kohustuslik ujumisprogramm on piisav. Ujumisoskus on üheks eelduseks, et laps suudab veega seotud ohtudega paremini toime tulla. Samal ajal on vajalik ka täiskasvanu tähelepanu ja teadlikkus ohtudest,“ põhjendas Ints veeohutus- ja ujumispäevadele ka täiskasvanute kaasamist.

Järgmine ujumispäev toimub 7. märtsil Väimelas (Võrumaa). Rohkem infot ujumispäevadest leiab siit.