Kõik liikumissõbrad on oodatud Karula veski seinale ronima ja oma oskusi lihvima. Aeg on võimete piire kompida ja avaramalt tunnetada oma füüsilise keha võimekust, millest Sa seni pole teadlik olnud. Aeg on proovida uusi alasid ja leida inspireerivaid liikumisviise saabuvaks suveks. Matkajatele lisab alati liikumishoogu juurde ka suurepärane seltskond. Võib-olla on Sinulgi elus aeg aktiivselt puhata ja matkakott tolmust puhtaks pühkida?

Paljud meist suudaksid tegelikult mööda Toompea müüri üles ronida, kuid meid takistab enese- alalhoiuinstinkt ning küllap see ongi hea, et me seda ei tee. Kui Sul oleks aga julgestusköis küljes ja all seisaks inimene, keda 100% usaldada, siis selguks tõenäoliselt, et Sa ei vajagi abi. Ja ronid mööda seina üles kärmelt nagu orav.

Klubi „Nipernaadi“ matkarajad viivad sel aastal Elbrusele ja Kreeta kanjonitesse. Kõik harrastajad, kel plaanis sel aastal või edaspidi mägedesse minna, on väga oodatud Karula veski ronimiskoolitusele. „Nipernaadi“ vedur Heldur Pedajas kinnitab, et kuigi tegemist on matkakooliga ja tulla võivad kõik huvilised, pühendatakse seal palju aega ka Elbruse ja Kreeta matkade ettevalmistuse konkreetsetele küsimustele. Saadakse kokku tulevaste matkakaaslastega, vaadatakse koos üle varustus. Pedajas lisab, et ka "Kreeta rahvale" on seinal turnimise kogemus väga soovitatav, sest Kreeta metsikutes kanjonites kindlasti ronimata ei pääse.

Karula veski ronimiskoolituse ajakava 

L 21.06

Laupäev on mõeldud algajatele ning vähese ronimiskogemusega matkamise ja ronimise sõpradele. Kogunetakse kell 10.00, ametliku programmiga alustatakse kell 11.00.
Kavas järgmised teemad:
Köite tüübid ja kasutusvaldkonnad
Karabiinide tüübid ja kasutusvaldkonnad
Julgestusvööde tüübid ja kasutusvaldkonnad
Laskumis- ja julgestusvahendite tüübid ja kasutusvaldkonnad
Kiivri vajalikkusest
Ökonoomse kaljuronimise põhitõed.
Praktilised teemad, mille kõik läbi proovivad:
Kaljuronimise ABC
Alt julgestamise ABC
Kuidas säästa ronimisel jõudu?
Laskumise ABC
Via Ferratal liikumise ABC
Peale õhtusööki jagunetakse gruppidesse ning õpitakse selgeks ja korratakse üle kõik matkadel ning tõusudel vajalikud sõlmed. Heldur Pedajas soovitab kaasa võtta ka paksud talvekindad, et ka nendega vajalike sõlmede tegemine selgeks saada. Ta lisab, et õhtu muutub mingil hetkel hiljem üldiseks lõkkeõhtuks ja/või saunatamiseks. Tõenäoliselt on juba ujutav ka Karula järv.

P 22.06
Pühapäeval korratakse eelmisel päeval õpitut ning õpitakse veidi uut lisaks.  Pühapäeval saavad edasijõudnud teooriat ja praktikat järgmistel teemadel:
Ülevalt ja alt julgestamise erinevused
Liikumine köiskondadena kaljumarsruudil.

Mõiste "liikumisaasta" alla mahub suur hulk erinevaid liikumise ja treenimise vorme. Liikumine ja trenn ei toimu vaid treeningsaalides. Tervislikku seisundit mõjutab isegi inimese keskmine aktiivsus päevas: kas ta liigub rohkem jalgsi või autoga, kuidas ta veedab vaba aega, kas vaatab TV-d või näiteks käib väljas tantsimas. Iga liikumine loeb ja nii on vahel lihtsalt aktiivse elustiiliga inimesed supervormis. Näiteks koeraomanikud on sageli suurepärases vormis, kuigi mõned neist ei teadvusta, et teevad iga päev koos koeraga tublisti trenni.
Ka matkajate seltskond on enamasti väga heas füüsilises vormis. Mägedes käimine annab hea vastupidavuse ja treenitud südame-veresoonkonna. Aga mitte ainult : lisaks füüsisele treenib matkamine ka vaimu. Antiigist tuntud põhimõte „terves kehas terve vaim“ kehtib siin ka vastupidi: terve vaim toob kaasa terve keha. Matkajate treenimise motivatsiooniks pole enamasti olnud ilus treenitud keha, vaid pigem selline keha, mis suudab Sind teenida, et suudaksid kaunis kanjonis rasket seljakotti kanda või mõne mäe tippu tõusta; keha, mis ei pelga lummava ürglooduse väljakutseid. Kauni looduse nautimisest ei tule midagi välja, kui seal ei osata olla.
Sageli käivad matkapundid koos ka sotsiaalsetel põhjustel. Tullakse ja ollakse, sest kokku on saanud lihtsalt niivõrd hea seltskond. Matkamine õpetab teistega arvestama ning annab tagasi turvatunde, mille kohaselt võib teiste inimeste peale siiski loota. Meie individualiseerunud ühiskonnas kipub turvatunne sageli kaotsi minema. Lisaks on matkamisel psühhoteraapiline efekt: olulised väärtused nihkuvad paika ja tsivilisatsiooni pisimured kaotavad tähenduse. Nii on matkajad reeglina tarmukad, terved nii kehalt kui vaimult. Enamik matkajaid ei keskendu niivõrd muredele, kuivõrd otsivad lahendusi ja väljapääse. 

Iga inimene võiks sellelgi suvel ette võtta mõne põneva matka Eestis või kaugemal - laadida akusid ja ammutada endasse uut elujõudu. Liikumine ei pea olema raske töö, vaid mõnus elustiil.

Matkaklubi„Nipernaadi“ eestvedaja Heldur Pedajas soovib kõikidele eestlastele kaunist liikumisaastat ja inspireerivaid matku, kinnitades, et tasub mugavustoonist välja tulla ja ennast uuele avada.
Kreeta