24.veebruaril toimub terviseradade kuu „Vabariigi terviseks!“ kulminatsioon, kui tehakse üheskoos terviseradadel maakerale ring peale. Iga inimene saab ka oma panuse anda ja kilomeetrid kirja panna Eesti Terviseradade kodulehel www.terviserajad.ee.

Oled enda vedada võtnud suure missioonivankri – edendada eestlaste tervist, saada liikuma iga eestlane ning pühenduda terviseradade võrgustiku arendamisele. Mis inspireerib Sind ennast seda tegema?

Inspiratsiooni ja motivatsiooni leidmisega pole mul seni probleeme olnud, sest iga päev kogen väga toredat koostööd terviseradade võrgustiku inimestega üle Eesti. Rajameistrite aastatepikkune töö ja jätkuv panus paneb ka mind pingutama. Saan radade kasutajatelt positiivset tagasisidet ning kogen palju ka ise liikudes. Väga palju aitab kaasa ka see, et püüan ise võimalikult palju iseenda terviseks liikuda ning seda terviseradadel teha. Nii kogen tagasisidet otse rajalt ja olen otse sündmuste keskel. See talv on olnud viimase kuu jooksul nii ilus, et suusaelamusi on kuhjunud palju.Olen näinud hämmastavalt ilusaid päikesetõuse suuskadel ning saanud teisi vingeid talvehetki. Viimaste aastatega olengi muutunud päris tõsiseks loodusenautijaks ja terviserada pole minu jaoks ammu enam lihtsalt rada metsas, vaid palju rohkemat.

Terviseradade kuu “Vabariigi terviseks!” toimub Sihtasutuse Eesti Terviserajad, Eesti Olümpiakomitee ja Ühenduse Sport Kõigile koostöös.

Miks eestlased liikuma saada?

Liikumine on kõige kindlam ja odavam elukindlustus, mida tervise jaoks teha saab. Liikumisrõõmu ei soovita ma küll kasutamata jätta, sest see energia aitab olla igapäevaselt aktiivne ja terve. Liikumatusest tekkivaid probleeme on tulevikus palju raskem ja kulukam hakata välja ravima. Alustame samm-sammult.

Miks võiks 24. veebruaril kodust välja tulla terviseradadele liikumiskilomeetreid koguma?

Põhjuseid on palju ja iga inimese jaoks kindlasti erinevaid. Mina tooks välja ilusa looduse, hea enesetunde, värske õhu, rõõmsad inimesed ja energia, mis õue tulekul saadakse. Võileib ja tee maitseb metsas pärast suusatamist või matka hoopis teistmoodi, kui seda kodus köögis või televiisori ees. Proovige korra järele ja kinnitate mu sõnu. Oluliste tähtpäevade ja puhkepäevade tähistamine looduses liikudes on muutumas elustiiliks ja seda tehakse üha rohkem. Meil on rõõm seda terviseradadel näha ja ootame üha rohkem inimesi teed meieni leidma.
24. veebruaril on kindlasti üks liikumapanija ka see, et seda tehakse üle Eesti ja paljude inimeste poolt. Uhke on vaadata, kuidas kilomeetrid meie kodulehel kuhjuvad. Kõiksugu matkad, suusavõistlused ja muud toredad üritused, mis terviseradadel sel päeval toimuvad, tekitavad väga mõnusa oma kogukonnatunde ja see toob Sind ka edaspidi liikuma.

Mida eestlased selle teemakuu kohta võiksid teada?

Inimesi ajab kindlasti segadusse, kui loetakse lehest või kuuldakse raadiost, et käimas on üks või teine teemakuu, sest neid on nii palju. Meie tahame veebruariga tuua rohkem tähelepanu talvistele liikumistele ja tegevustele. Üle Eesti on hetkel suurepärased lumeolud ja suusatamiseks ideaalsed tingimused. Ka kunstlumest suusaradasid on üle Eesti 15, mis kindlustavad suusatamisvõimalused ka sulailmaga ja usutavasti märtsi lõpuni. Meie soov on luua võimalikult paljudele liikumisrõõmu ja tuua inimesed suusatama. Loomulikult on ka muud liikumistegevused väga toredad ja oodatud. Eks meie teemakuu mõte on inimesi ette valmistada 24. veebruariks, et siis juba kõik koos välja tulla.

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi siseterviseraja avamisel vehkleja Irina Embrichiga
See talv on olnud viimase kuu jooksul nii ilus, et suusaelamusi on kuhjunud palju.Olen näinud hämmastavalt ilusaid päikesetõuse suuskadel ning saanud teisi vingeid talvehetki.
Alo Lõoke

Mis terviseradadekuu raames käesoleval aastal kavas on?

Veebruarikuu raames on toimunud erinevaid matkasid, suusasarju, maratone, võistlusi, suusatunde, vastlapäeva kelgutamist ja palju muud. Talverõõmusid on saanud nautida paljud ning nädalavahetused on olnud radadel väga menukad. Kui veel päike ka välja tuleb, siis on parklad pungil autosid täis ja radadel väiksemat või suuremat sorti laulupidu.

Terviseradadekuu toimub teist korda, mis on seekord teistmoodi, mis samamoodi?

Talv on ikka talv ja kuu veebruar. Sel aastal proovime samamoodi luua võimalikult palju tähelepanu õues liikumisele ja talvistele tegevustele. Sagedaste terviseradade kasutajate jaoks on kogu aeg pigem terviseradade aasta, mitte teemakuu, sest hooajakohased tegevused leitakse kogu aasta jooksul ja regulaarselt. Meie eesmärk ongi kutsuda inimesed välja regulaarselt ja läbi aasta, mitte ainult mõnel korral ja ühel kuul, küll aga tahame heade radadega tuua uusi sõpru endale juurde. Enese tervise eest hoolitsemine pole kindlasti mitte hooajatöö. 24. veebruari tähistamist radadel teeme juba 13. korda ja see traditsioon on väga paljudel juba iga-aastane.

Mis on Sinu sõnum eestimaalasetele terviseradadekuu puhul?

Meie sõnum „Vabariigi terviseks!“ on kõnekas. Mõelgem enda igapäevaste liikumiste peale ja saame aru, kas päevane 1 tund looduses või 10 000 sammu kokku on tehtud või mitte. „Terviseks!“ mõte ise võiks kanduda rahvasuus ka rohkem liikumisele ja spordile. Arvan, et tuleks kõigepealt mõelda ja siis tegutseda. Samm-sammult. Teekond diivanilt välisukse juurde on kõige raskem, edasine on juba nauding, mis nakatab seda uuesti tegema.

Kuidas võtad ise kokku viimase aasta?

Terviseradade võrgustiku mõttes oli viimane aasta tegus. Üle Eesti tehti radadel palju radade uuendustöid, soetasime palju tehnikat ja mitmes kohas sai märkimisväärselt uuendatud keskusi. Päris suure sammu tegime ka kunstlume tootmise võimekuse tõstmisel, et lumised talverõõmud jätkuksid. Võrgustiku inimestega käime väga tihedalt läbi ja möödunud aasta lõpus toimunud mitmepäevasel seminaril arutasime erinevate spordialade trende ja vajadusi ning seda, kuidas neid radadel tagada. Omavaheline suhtlus ja kogemuste jagamine on minu arvates sellel aastal üks positiivsemaid samme.

Viimaste aastatega olengi muutunud päris tõsiseks loodusenautijaks ja terviserada pole minu jaoks ammu enam lihtsalt rada metsas, vaid palju rohkemat.
Alo Lõoke

Miks võiksid inimesed rohkem liikuda?

Neid põhjuseid olen juba siin varasemates vastustes ohtralt jaganud. Arvan, et iseenda terviseks. Keegi teine seda kellegi eest ära teha ei saa. Need rõõmud ja plussid liikumisest tuleb ise ära kogeda ja siis pole enam teist teed: see hakkabki meeldima. Ka tööl ja kodus on edaspidi lihtsam: on rohkem energiat ja inimesed ei otsi trepi asemel lifti ega trügi esimestele parkimiskohtadele.

Jõulumäe Tervisespordikeskuses suusalaagris

Kirjelda liikumise aspektist toimunud aastat, mis olid isiklikud tipphetked?

Igapäevane tipphetk on see, et meil on üle Eesti üle 100 kodulähedase terviseraja, mis on hooldatud, tasuta ja hapnikupuuduseta. Nii saab öelda, et tegelikult on meil kõigil olemas liikumisvõimalus. Tore on, et väga paljud inimesed kasutavad neid regulaarselt ja saame iga päev uusi sõpru juurde. Tipphetk on ka see, kui üks või teine inimene annab tagasisidet, et talle nii meeldib õues näiteks suusatada või liikuda. Meie tipphetk on rõõmus ja naeratav terviseradade kasutaja, selleks me iga päev tööd teemegi. Naerunägusid oleme näinud palju ja see toob ka meile naeratuse näole.
Tore on see, et oleme siseruumides oma siseterviseradadega igapäevaselt kättesaadavad umbes 55 000 inimesele, üle 50 raja on loodud. Ettevõtted, koolid, raamatukogud, haiglad ja SPA-d tõstavad igapäevaselt ka hoonete sees liikumisteadlikkust ja teevad päevad liikuvamaks. See on hea ja toob samuti inimesi rohkem õue liikuma.
Iseenda tipphetk on hea enesetunne ja tervis, mida liikumisest saan. Selle talve 500 suusakilomeetrist eranditult iga kilomeeter on olnud pigem naeratus näol.

Kes panustavad kõige enam Eestimaa terviseradade arendamisesse?

Alates 2005. aastast on kolm suurt ettevõtet -Merko Ehitus, Eesti Energia ja Swedbank - panustanud terviseradade võrgustiku arendamisse. Täna saab EV 100 ajal öelda, et nende ühine kingitus on „100 rada kingituseks Eestile!“. Nii on, kodulähedased liikumisvõimalused on olemas üle Eesti.
Panus on ka riigilt, kohalikelt omavalitsustelt, toetustest ning kohalikelt eratoetajatelt.
Keda tood liikumise kontekstis Eesti terviseradadel eeskujuks?
Eeskujuks toon täiesti tavalise normaalse liikuja, kes jõuab sõltumata ilmast või tujust 2-3 ja rohkem kordi nädalas terviserajale või õue liikuma. Inimesed, kes märkavad, et iga päev peaks vähemalt ühe tunni õues viibima.
Heaks eeskujuks on liikumisalases mõtlemises pean meie Vabariigi Presidenti, kelle lauset „Ma ei spordi, ma liigun.“, tuleks igaühel lahti mõtestada ehk aru saada iseenda liikumisest. Sportima ja võistlema minnes peaks vorm olema enne piisavalt hea. Muu ei ole tervislik.

Kuhu soovid jõuda Terviseradade võrgustiku arendamise kontekstis?

Meil on arenemisruumi palju, et radade kvaliteeti tõsta: soetada kaasaegsemaid masinaid ja tehnikat, käia kaasas erinevate alade trendide ja ootustega. Tallinnas on meil pooleli projekteerimised, et ühendada ära omavahel terviserajad, nii et mööda kergliiklusteid saaks Tallinnale ja Ülemistele ringi peale teha. Nõmmelt saab juba väga mugavalt Stroomi randa. Hetkel projekteerime Järvevana teelt ühendust Viljandi maanteele ja sealt edasi juba Nõmme suunas. Paljudel radadel on järjest arengud toimumas ja tööd pooleli.
Et võrgustikku paremini arendada, on vaja riigi ja omavalitsuste suuremat ja märkimisväärsemat rahalist panust, et saaks päriselt ja rohkem korraga ära teha. Iga euro, mis pannakse tervisesse ja liikumisse, toob suures plaanis palju rohkem raha tagasi. Võrdluses liikumistulu vs ravikulud panustaksin liikumistuludesse ja ravikulude vähenemisse. Seisame silmitsi faktiga, et saan öelda: “Mul on jäänud veel elada 20 aastat. Tervena.” Tuginen sellele, et meie keskmine tervena elatud aastate arv on 14-21 aastat lühem kui Põhjamaades ja Lääne-Euroopas. Liikumispilt on samamoodi kõhe. Regulaarselt tegeleb liikumisharrastusega ju vaid 54% täisealisest elanikkonnast. Koolipäevadel liigub piisavalt ainult 24% õpilastest.

Kuidas hoida lippu kõrgel ja mitte läbi põleda?

Eks aitab kaasa see, et mulle väga meeldib mu töö ja teema, millega tegelen. Oht läbi põleda on kindlasti, kui kogu aeg endale kõrgeid latte seada ja hästi palju korraga ette võtta ning tempot kruttida. Aga vähem mulle ei meeldi ja kui panustan, siis täielikult.

Kuidas ennast ületada ja astuda esimene samm, kui kohe üldse ei viitsi?

Ma tean seda tunnet ja olen ka ise pidanud sellest üle saama. Aga pärast 10 minutit õues, kui juba on keha mõnusalt soojaks saanud ja vihm, lumi, külm või muu enam ei häiri, on päris mõnus. Eriti mõnus on tuppa tagasi jõudes ja kui juba regulaarsusest harjumus tekib, siis ei takista regulaarset liikumist enam miski. Siis tuleb juba hakata piiri pidama ja oma keha tunnetada. Liikuda tunde järgi.


Kuidas mitte üle pingutada ja taastuda?

Teha kõike tunde järgi. Iseenda keha tunneme me ju ise kõige paremini. Kui kuklas on juba kahtlus, siis tasub mõelda ja äkki trenn ära jätta või kergemalt teha. Puhkus on kõige olulisem ja targem osa trennide juures. Kes oskab puhata, saab kõige paremini hakkama.

Sinu üleskutse „Vabariigi terviseks!“ raames ja kogu aastaks?

Liikuge mõnuga! Pole mõtet võtta kohe liiga suuri eesmärke, et paari kuu pärast startida kohe mingil suurel maratonil . Palju suurem eneseületus on aasta otsa regulaarselt 2-4 korda õues liikuda, leida igas päevas tund õues või kokku 10 000 sammugi teha. Tervist ei ehitata paari kuuga, see tuleb aastatega ja samm-sammult. Varsti on see päeva loomulik osa, nii et ei pane enam tähelegi, kui oled harjunud nii sagedasti õues liikuma. Ärge minge kaasa enesepettusega, et nädal aega mängite kas toitumise või mõne muu dieediga. Süüa tuleb mõistlikult ja liikuda regulaarselt, nii lihtne see ongi. Näeme rajal!