Inimese lülisammas koosneb 33 lülikehast: 7 neist on kaelalülid või tservikaallülid, 12 torakaal- ehk selja keskosa lülid, 5 lumbaal- ehk alaosalülid, ning ülejäänud 9 lüli on kokku luustunud ja moodustavad sabakondi. Lülisamba üldine ehitus on sarnane kõikides selja piirkondades (kaelas, keskseljas, alaseljas ja sakraalosas), kuid väikesed erinevused paljastavad nende töö tegeliku eesmärgi. Võrreldes teiste piirkondadega on kaelalülid madalamad ja väiksemad, kuid võimaldavad suures ulatuses liikumist, et me saaksime igale poole mugavalt vaadata.

Inimese närvisüsteem

Inimese närvisüsteem koosneb kahest osast: kesknärvisüsteemist (keha kontrollkeskus) ehk aju ja seljaaju ning perifeersest (signaali edastaja ja suunaja) närvisüsteemist, mis ühendab kesknärvisüsteemi keha kõikide piirkondadega. Seljaaju kulgeb mööda lülisambakanalit ehk lülisambasse moodustunud luust kanalit, mis pakub seljaajule turvalist keskkonda. Perifeersed närvid väljuvad lülisambakanalist läbi väikeste ümarate kanalite, millel on üsnagi naljakas nimetus – lülivahemulk. Sealt edasi kulgevad närvid mööda keha edasi. Kaelast väljuvad närvid lähevad pea ja näo piirkonda, turja, õlgadesse ja kätesse. Selja keskosa närvid juhivad rindkere piirkonda ja alaselja omad mõjutavad alakeha.

Perifeersed närvid toimetavad impulsse ajust lihastesse, et juhtida inimkeha, kuid viivad ka teavet ajule tagasi. Kas katsutav pind on sile või krobeline, kui kõvasti sa käes olevat asja pigistad, kas vesi on soe või külm? Kogu info liigub läbi närvide ajuni ja kui vaja, reageerib keha vastavalt – kui on liiga külm, siis ahendatakse veresooni ja inimene hakkab sooja säilitamiseks värisema; kui katsutav pind on liialt kuum, tõmmatakse käsi välkkiirelt eemale jne.

Mida teha?

Arvestada tuleb, et närvisüsteemiprobleemide lahendamine võib võtta oodatust kauem aega. Kehas on juba toimunud adaptiivsed muutused, mille muutmine võtab aega nädalaid ja isegi kuid.

Kaela- ja alaseljaprobleemide puhul soovitan tavaliselt esmalt vältida kõhuli magamist. Kõhuli magamisel sirutame kaela ja pöörame seda palju, mis põhjustab kaelalülide puhul närviteekondade ahenemise ja liigeste kokkusurutuse. Seega ühelt poolt võib see olla põhjus, miks probleem tekkis, aga teisest küljest võib see ka paranemist takistada. Alaseljas põhjustab kõhuli magamine tavaliselt lihaspingeid, mis samuti mõjuvad paranemisele halvasti.

Soe ja külm on lihtsad meetmed, millega valu leevendada. Kaela ja alaselja tundlikkuse tõttu soovitan külma kasutada haruharva, kuid tavaliselt mõjub soojus hästi (10–15 minutit kuumakotti, sooja vanni või dušši). See lõõgastab lihaseid, suurendab verevarustust ja aitab kiiremini paraneda, vähendab survet närvidele ja pakub valuleevendust vähemalt mõneks tunniks. Kindlasti tuleks kaela- ja alaseljaprobleemide puhul pöörduda füsioterapeudi poole, kes hindab olukorra tõsidust ja leiab konkreetsele probleemile ravivõimaluse.