Kui juuni alguses jooksu ideele tulnud võistluste eestvedajad uurisid kergejõustikuajaloo spetsialistidelt, millal viimati Eestis staadionil maratoni joosti, siis selgus, et ei ole ühtegi märget selle kohta, et staadionil oleks Eestis varem maratonis võisteldud. Ühtlasi on korraldajatel palve, et kui kellelgi on infot staadionil maratoni jooksmise kohta (kas või selle kohta, kui seda on tehtud mitteametlikult mõne huvigrupi üritusena), siis võiks sellest teada anda e-postiga tere@sportiv.ee või Facebookis, selle ürituse grupis.

22. juulil toimuvale maratonile ja poolmaratonile on nüüdseks end kirja pannud 14 tervisesportlast. Et võistlus kulgeks sujuvalt, saab mõlemal distantsil osaleda maksimaalselt 20, ehk kokku 40 jooksjat.

Ida-Virumaal korraldatakse staadionimaraton hoolimata sellest, et see on ainus maakond Eestis, kus siiani puudub tänapäevane kergejõustikustaadion. Iisaku vallavolikogu esimehe Priit Palmeti sõnul on vallal plaanis staadioni ajakohastamine, mille maht sõltub võimalike toetajate leidmisest ja kergejõustiku edendajate huvist. „Ideaalis tahaks 2016. aastal kopa maasse lüüa,“ sõnas Palmet, lisades, et kuna üks korralik staadion vajab ka nime, siis nimevariant on staadionile olemas - staadion hakkab kandma Enn Selliku nime. Iisakust pärit Sellik hoiab siiani Eesti rekordit 5000 ja 10 000 meetri jooksus.

Jooksukalender on Ida-Virumaal tihe ja seda teistegi omapäraste jooksude näol, näiteks täna õhtul jooksid mitmed inimesed traditsiooniliselt Kiviõli mäe tippu.