ELAMUSRETKEDE VEDURILT HARRASTAJALE: Kunnar Karu: sportimine tööaja kestel tõstab oluliselt efektiivsust



ELAMUSRETKEDE VEDURILT HARRASTAJALE: Kunnar Karu: sportimine tööaja kestel tõstab oluliselt efektiivsust
Kunnar Karu

Kunnar Karu on aktiivne inimene, kes on Eesti liikumiskultuuri mitmel rindel edendanud. Ta korraldab juba 10. hooaega Elamusretki ja Elamusmaratone. Lisaks lööb ta kaasa Eesti Firmaspordi Liidu ja Eesti Akadeemilise Spordiliidu ürituste programmide kokkupanemisel, et nii firmasportlased kui ka aktiivsed tudengid saaksid aktiivselt suurüritustel üksteisega mõõtu võtta ning oma kaaslastega spordirajal kohtuda.

Tööst vabal ajal viibib Kunnar alati looduses – et nii Eestimaalvõi ka mujal maailmas ringi seigelda. Inimesed ei ole loodud linnas elamiseks ja vähe liikuma – inimloomad, nagu Kunnar neid nimetab, peavad ikka ja jälle käima looduses, liikuma, liikuma, liikuma – ainult nii suudavad nad tänapäevases keerukas maailmas toimetada ning toimetada nii, et naeratus ka näol püsiks!

Kunnarile ei piisa ühest päevast nädalas looduses, vaja on pigem kolme päeva. Looduses liikumisest on tema sõnul võimalik ammutada tohutut jõudu ning seda kasutada ka töölaua taga istumiseks, lisaks kõigele muule, mis elus teha tuleb.

Retkel
Seotud lood:


Mis eesmärgi võiks töökohaspordikuu täita?

Mina ootan eelkõige seda, et ettevõtete kollektiivid tähtsustaksid spordi ja eelkõige liikumise tähtsust ning pigem teeksid asju ühiselt. Mis oleks toredam kui võtta töökaaslastega ette väike õhtune jooksuring või kepikõnd, jätta töömured ühiselt kontorisse ning hingata ühiselt värsket sügisõhku. Aitab tervist parandada, vähendab stressi ja loob tiimitunnet.

Kui Sinu juhtida oleks suur ettevõte, kuidas organiseeriksid seal lõunapause ja sportimise võimalusi?

Olgu ettevõte suur või väike – töötajad vajavad tegevuste vahele pause, et vaim ja keha ei väsiks. Üks asi on paus, teine asi värske õhk. Oluline on pakkuda töötajatele võimalust pausideks ning mitte kella järgi -täpselt kell 11, 15 vms – vaid siis, kui nad neid vajavad. Mõistan, et mitmetes eluvaldkondades ei ole see võimalik, aga paljudes siiski on. Paus ning eriti selle veetmise võimalus värskes õhus on see, mille poole püüelda. 5-10 minutit jalutamist ettevõtte sisehoovis, kus pargitud autode asemel on mõnus muruga kaetud metsanurk, on töötavale kollektiivile kindlasti „akude kiirlaadijaks“.
Paha ei teeks ka ettevõtte söögikoha pisut eraldi planeerimine üldistest hoonetest, et sinna minek kulutaks vähemalt mõned kalorid ja töötajad saaksid hingata pisutki värsket õhku. Seega on väike liikumine enne lõunasööki kindlasti otstarbekas.
Sportimise võimalused sõltuvad paljuski ettevõtte asukohast. Mulle väga meeldis idee, et rattaparkla on suurem ja lähemal peasissekäigule kui juhatuse autoparkla – see paneb ettevõttes prioriteedid ilusti paika. Oluline on asjaolu, et töötajaid motiveeritaks spordiga tegelema, et lähtudes kollektiivi soovidest ja spordiharrastustest oleks neil võimalik spordiga tegeleda ning et sportlikumad oleksid eeskujuks neile, kes liikumisharrastust pole veel enda jaoks avastanud.
Loomulikult on tore ja vajalik, et ettevõtted pakuksid võimalusi ka töökohas pauside ajal enda liigutamiseks – käime rohkem treppidest, kohtume kohvijoomiseks 5 minutiks lauatennise laua taga ja peame maha sõbraliku mängu 10 punktini – see kõik vägagi oluline. Aga veelgi olulisem on seda kuidagi värske õhuga siduda.
Kõrghoones töötajatele võiks avada katuse vaateplatvormi – olgu see nende boonus, et linna parim vaade on neile nautimiseks avatud kogu tööpäeva vältel.

Inimesed ei ole loodud linnas elamiseks ja vähe liikuma – inimloomad, nagu Kunnar neid nimetab, peavad ikka ja jälle käima looduses, liikuma, liikuma, liikuma – ainult nii suudavad nad tänapäevases keerukas maailmas toimetada ning toimetada nii, et naeratus ka näol püsiks!
Kunnar Karu (Mount Kilimanjaro)
Suurimaks kireks hetkel on matkamine ning mägironimine, mis röövivad päris suure aja minu aastast, kokku umbes 4 kuud.

Mis on Sinu sõnum firmajuhtidele töökohaspordikuu raames?

Aidake oma kollektiiv liikuma! Maailmas on tuhandeid võimalusi liikumiseks ning vana hea tõdemus - rohkem liikumist tähendab paremaid töötulemusi - kehtib siiani. Algus on sageli raske ning just firmajuhid saavad olla eeskujuks ja motivaatoriks, et töötajad rohkem liiguksid – on need ühisüritused või spordikompensatsioon töötajatele, need kõik on võimalused, aga kõik algab eeskujust. Seega olge heaks eeskujuks ning utsitage kollektiivi rohkem liikuma.

Too palun välja mõni innovatiivne ettevõte, kes oma töötajatele tööaja sees mitmekülgset sportimist võimaldab, kuidas see asi täpselt organiseeritud on?

Üks väga hea näide on eelmisest aastast mul omal varrukast võtta SportID näitel, kus igal kolmapäeval toimusid lõunapausiga koos väiksed spordivõistlused – igal nädalal uus ala. Sai mängitud petanque`i, nooli visatud, korvpalli vabaviskeid tehtud, õhupüssist kontori seinale märki lastud, disc-golfi mängitud jne – lihtsad alad värskes õhus ning kõik lõid kaasa. Isegi koostööpartnereid kaasati koosoleku järgselt kolmapäeviti – et ka nemad saaksid tulemusi kirja ning 5 minutit liikuda värskes õhus, enne kui nad uuele koosolekule kihutasid. Aasta lõpus tegime kokkuvõtted ning premeerisime tublimaid – see oli suurepärane ettevõtmine.

Tipus
Looduses liikumisest on tema sõnul võimalik ammutada tohutut jõudu ning seda kasutada ka töölaua taga istumiseks, lisaks kõigele muule, mis elus teha tuleb.

Too palun näiteid, kuidas aktiivne liikumine ja sport tõstavad töötajate rahulolu ning ka töötamise efektiivsust?

Kui esmaspäev algab kontoris tavapärase kohviringi asemel meeleolukate juttudega sellest, kuidas kellelgi nädalavahetusel rahvaspordiürituel või mõnel võistlusel läks, siis see on selgeks märgiks, et inimeste vaim on värske ja pakatab positiivsetest emotsioonidest. Nad ei ole väsinud ega ainult muremõtetega tööle tulnud. Kes pole sporti teinud, saab kindlasti näidata pilte rabarajal käimisest või väiksest kanuusõidust Lõuna-Eesti jõel. Liikumine pakub positiivseid emotsioone ning nende jagamine annab kindlasti hoogu juurde kogu kollektiivile.

Kutsume kõiki proovima mõnda ala, mida varem kunagi pole proovitud ning tegema seda koos oma töökaaslastega.

Ettevõtted saavad väga lihtsate vahenditega töötajate sportimisharjumisi kujundada – kui pole raha kalli jõusaali ehitamiseks, mida nagunii kõik ei kasuta, siis alati on võimalik toetada osalemist spordiüritustel, pakkuda toetust spordisaalis või trennis käimiseks. Need on asjad, mida inimestele meeldib teha ning kui töötaja neid väärtustab, annab selline aktiivne ellusuhtumine talle igapäevaselt väga palju juurde.
Kogu kollektiiviga sportimine on töötajatele kindlasti suur väärtus – see on väga kõva motivaator, et end aastaringselt vormis hoida. Kui ettevõtte logoga särk selga läheb, siis peab tulemus olema soliidne – ei pea võitma maratoni, aga tuleb ilusti finišisse jõuda. See on oluline. Ja kui ettevõtte juht hommikul sul kätt surub ja kiidab osaluse eest, ma olen veendunud, et töö lendab sellel päeval igal töötajal kaks korda kiiremini.

Kolmandat korda tähistatav liikumist ja tervislikke eluviise edendav Spordinädal on kasvanud Eesti suurimaks inimesi liikuma innustavaks kampaaniaks, sellest võtavad osa Spordinädalast võtavad osa sajad üldhariduskoolid, enamik fitnessiklubisid ning ettevõtted ja organisatsioonid.

Mis on Spordinädala eesmärgiks, kuuldavasti sisaldab see endas ligi 900 põnevat üritust?

Üksikute spordiüritustega inimeste liikumisharjumusi muuta on äärmiselt keeruline, loomulikult saab sõber sõbra mõnele üritusele kaasa tirida, aga suuri masse sellega ei liiguta.
Kui ühte perioodi koondatakse ühise katuse alla hulk üritusi, on see suurepärane algatus, see jõuab suuremate massideni ning just sellised ühised õlg-õla kõrval korraldatud kampaaniad muudavad suurt pilti.
Ma loodan, et kõik valite ühe töökaaslase, kes liiga vähe liigub ja aitate tal liikumisrõõmu kogeda mõnel toredal Spordinädala üritusel. Uskuge, kui me kõik nii toimetame – me muudame Eestimaa tervemaks ja sportlikumaks.

Karu
Maailmas on tuhandeid võimalusi liikumiseks ning vana hea tõdemus - rohkem liikumist tähendab paremaid töötulemusi - kehtib siiani.

Euroopa Spordinädala raames toimub Tallinnas Firmaspordi Liidu korraldatav Sügisspartakiaad ’17. Ettevõtted võistlevad igal õhtul 23.-30. septembrini ühel spordialal ja võitjad selguvad ka Sügisspartakiaadi kokkuvõttes. Oled mängude programmijuht, mida oodata on?

Oodata on 8 väga erinevat spordiala – vibulaskmisest ja ujumisest pokkeri ja kardisõiduni välja. Sügisspartakiaadi alad on valitud selliselt, et iga töötaja leiaks endale mõne spordiala, mis teda huvitaks ning kus ta end kindlalt tunneks. Samas pakub see program kindlasti ka avastamis - ja proovimisrõõmu – tasub võtta ette mõni uus ala ning seal koos oma kaastöötajatega end proovile panna. Ei ole ju kõik alati profid igal alal, seega on igal spordialal ka hulk esmakordseid proovijaid, kelle jaoks on ala läbitegemise rõõm oluliselt suurem kui hea koht lõpptabelis. Seega kutsume kõiki proovima mõnda ala, mida varem kunagi pole proovitud ning tegema seda koos oma töökaaslastega.

Suvespartakiaad

Oled olnud 10 aastat Elamusretkede vedur, teie viimane silmapaistev saavutus oli rohkem kui 1000 osalejaga ning enam kui 40 000 kõnnitud kilomeetriga Elamusmaratonide 2017. a hooaja korraldamine. Kui palju on neid ettevõtteid, kes oma töötajaid suunavad traditsiooniliste spordiürituste asemel loodusesse liikuma?

Elamusmaratonid on Eesti suurim kepikõnni- ja käimisürituste sari.

Meie eesmärgiks on inimesi tuua rohkem loodusesse, et nad liiguksid rohkem ning et nad näeksid , kui kaunis koht liikumiseks on Eestimaa ja kui palju võimalusi liikumiseks meil tegelikult on. Selleks korraldame me aastaringselt igas kuus ühe elamusretke erinevates Eesti maakondades ning kutsume inimesi grupijuhtide saatel looduses liikuma. Elamusretked ei toimu tähistatud spordiradadel, vaid me otsime just neid radu, kuhu igaüks ise ei satu. Nädala sees saab igaüks ise kodulähedal asuvaid spordiradu külastada – kord kuus tallame siis tundmatuid radu.
Igal aastal on neid ettevõtteid aina rohkem ja rohkem, kes toetavad oma töötajate liikumist ning sellel aastal on Elamusretkedel ja -maratonidel nende ettevõtete arv kolmekordistunud. Järjest rohkem tullakse koos kollektiiviga – maha ei jäeta kedagi, liigutakse koos, rõõmustatakse ja tehakse selfisid koos. Seda eriti elamusmaratonide raames, kus erinevate ettevõtete spordisärke oli sadade kaupa näha. Elamusmaratonide korraldamine õnnestus meil sellel aastal suurepäraselt koos tublide korraldajate abiga. Suutsime pakkuda viimaste aastate parima hooaja ning tänu paljudele uutele osalejatele on Elamusmaratonid endiselt Eesti suurimaks kepikõnni- ja käimisürituste sarjaks. Elamusmaratone nauditakse just tänu huvitavale ja mitmekülgsele rajale, kõik maratonid on täiesti erinevad ning korraldajad üritavad luua sinna juurde ka atmosfääri, mis motiveeriks ette võtma pika autosõidu Eesti teises otsas asuvale maratonirajale.

Suvekuudel korraldame me elamusmaratone taaskord erinevates Eestimaa otsades ning kohad on valitud selliselt, et inimasustus oleks seal minimaalne ning et meie rajad (42, 21 ja 10 km) mahuksid ilusti ära. Kes tahab, läbib raja kõndides, kes soovib, kepikõndi nautides. Kõik rajad on tähistatud ning looduses ühel ringil. See on heaks võimaluseks, et koos sõprade, pere või töökaaslastega loodusesse tulla!

Karu


Järgmise retkena on teil kavas Laulasmaa retro-elamusretk. Mida see endast kujutab?

Jah, see tuleb retro-elamusretkena ehk siis 9 aastat hiljem. 9 aastat tagasi tegime ühe esimestest elamusretkedest just Laulasmaa kandis, nüüd läheme sinna tagasi. Arvateakse, et 9 aastaga muutub palju – tegelikult on palju ka neid asju, mis 9 aastaga on minimaalselt muutunud. Üks neist on Laulasmaa kant. Sealsed männimetsad ja liivarannad on endiselt täpselt sama ilusad – samas … Keila-Joa lossi on vahepeal restaureeritud, RMK telkimisala on palju uusi silte saanud juurde – aga loodus … see on endiselt täpselt sama kena, Keila-Joast rääkimata. Lisaks tavapärasele elamusretkele plaanime teha ka mitmeid tagasivaateid vanale ajale, kui elamusretked veel lapsekingades olid – aga need on juba üllatused rajal, millest ei räägita enne, kui ollakse kohal nende toimumispaigas.

Elamusretkede team

Millised on teie järgmised plaanid elamusretkede kontekstis?

Plaanis on läbi viia sellel aastal 3 elamusretke ning teeme aktiivselt ka ettevalmistusi 2018. aasta hooajaks. Uuendusi on tulemas kamaluga ning tahame sarju – nii elamusretki kui ka elamusmaratone- veelgi edasi arendada, et ikka liikumisrõõmu veelgi rohkem jaguks ning et Eestimaa saaks veelgi rohkem avastatud. Kui kõik sujub, võib Elamusmaratonide sari muutuda 4- etapiliseks ehk siis on võimalik, et uus beebi näeb ilmavalgust järgmise aasta kalendris. Peab tõdema, et 11. liikumisaasta annab meile ka võimaluse taaskord retro - elamusretke korraldamiseks 2018. aastal – sedapuhku siis 10 aastat hiljem.

Elamusretked


Kuidas elamusretked ja töökohaspordikuu kokku käivad - kuidas firmajuhid saaksid elamusretki enda töötajate hulgas toimima panna?

Oktoobris on kõikidel ettevõtetel võimalik oma töötajaid Laulasmaa elamusretkele saata. Lisaks tavapärasele 20 km rajale oleme me sinna planeerinud ka pisut lühema, 13km raja. Seega ootame kõiki kollektiive liikuma ning usun, et firmajuhtidele on see heaks võimaluseks koos oma kollektiiviga jalutama tulla - 13 km läbimine ei eelda meeletult sportliku vormi ning Laulasmaa ei ole ka pealinnast kaugel – seega saaks firmajuhtide väärtuslik aeg suurepäraselt kasutatud.

Oled aktiivne liikumiskultuuri edendaja, räägi mõni naljakas seik Elamusretkede ajaloost?

Meenub elamusretk Kihnu saarel – jõudsime talumajani, kus ei olnud muud varianti möödaminekuks kui läbi hoovi, et randa jõuda, kust meie tee edasi läks. Liikusime retkelistega majani, küsimaks pererahva luba, et minna hoovi kaudu 100 m rannani. Hoovis tuli meile vastu pisike tüdruk, kes ütles: „Tere-tere! Ema veel magab, kas tulete sisse?“ Meid oli 30. Sisse ei hakanud minema – palusime ema tervitada, patsutasime tüdrukutirtsule õlale ja liikusime edasi ranna poole. Ema üllatus oleks olnud ilmselt suur, kui 30 inimest oleks sisse astunud ja öelnud tere hommikust, seda enam, et tegu oli võõraste inimestega.

Teekond

Milline on olnud sinu kui sportlase liikumistee?

Mina ise ei ole kunagi teab mis sportlane olnud – ma ei ole liiga püsiv ainult ühe ala harrastamiseks. Samas on see pakkunud mulle suurepärase võimaluse kogeda ja treenida ning hiljem harrastada väga erinevaid spordialasid: noorena tegelesin judo, ratsutamise, jalgrattaspordi, ujumise, sulgpalli ning riistvõimlemisega. Lisaks harrastasin rulluisutamist ja mäesuusatamist. Ülikooli ajal lisandusid siia squash ning kestvusalad. Tänaseks on suure au sees rulluistamine, kepikõnd, SUP’i sõit ning mäesuusatamine ja sukeldumine. Suurimaks kireks hetkel on matkamine ning mägironimine, mis röövivad päris suure aja minu aastast, kokku umbes 4 kuud. Täna teen sporti ja liigun eelkõige iseenda lõbuks ning selleks, et looduses viibida ning akusid laadida.

Karu medaliga

Mis on Sinu soovid töökohaspordikuu raames firmajuhtidele ja kõikidele töötajatele?

Soovin, et kõik inimesed elaksid pika, terve ja täisväärtusliku elu ning mõistaksid, et liikumine on elu alus! Loodan, et kõik firmajuhid mõistavad, et inimesed on motiveeritumad ja teevad oluliselt kvaliteetsemat tööd, kui nad vahepeal liigutada saavad. Praegu on Spordinädal täies hoos ja ma loodan, et kõik leiavad endale põneva ürituse, kus kaasa lüüa. Võit pole peamine töökohaspordis, oluline on meeskonnavaim, hea läbisaamine ja koostegemine! Ilusat liikumiserohket sügist kõikidele harrastajatele!

Erakogu
Firmasport – Suvespartakiaad
Suvespartakiaad
Talispartakiaat
Talispartakiaat
Talispartakiaat
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

SPORT TOP

Viimased uudised