Esiteks sellepärast, et Allar on olnud noorpõlves täiesti arvestatav sprinter, jooksnud 60 meetrit 7,0-ga ja hüpanud koha pealt pea meetri kõrgusele. Jõksi-tüüpi vennad on kümnevõistluses avapäeva järel alati liidrid!

Teiseks tõestas kunagine õiguskantsler viimastel presidendivalimistel valimiskogus, et temas on plahvatuslikku jõudu, võites paljude jaoks ootamatult valimiste esimese vooru. Seljatades nii Siim Kallase, Mailis Repsi kui ka Marina Kaljuranna. Mart Helmest rääkimata. Sellised mehed püsivad pikalt pildil!

Vandeadvokaat ootab mind büroo spordisaalis, mitte oma kabinetis või mõnes muus peenemas kohas, kus ehk oleks kohasem soliidses eas vestluspartnerit vastu võtta.

Spordilugu tuleb ikka sportides teha.

Jõks suunab mu trenažööri peale ja lubab valida tempo. Läheb ise vastasagregaadi juurde, lülitab süsteemi sisse ja nii me järgnevad kolmveerand tundi „üksteist põrnitsedes paugutamegi".

Spordimeeste värk!

Trenažööri lint ringleb mõõdukas tempos, jõuab vabalt vestelda ja kiigata ka ühe silmaga seintel olevaid kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe medaleid ja veidi vähemväärtuslikke vidinad. Need on hangitud Londoni kuulsalt oksjonilt, kus Neinar Seli ja Rein Kilk kõige väärtuslikumad kullad kodumaale tagasi tõid.

Oled maapoiss?

Lõpetasin Kullamaa keskkooli, sporditegemine saigi sealt alguse. Enne seda käisin Valga rajooni Hummuli 8-klassilises koolis (praegu Hummuli põhikool). Aga ma ei mäleta, et oleksin seal kergejõustikuga tegelenud. Aeglase arenguga laps järelikult, kui nii hilja alustasid.

(Ei tee tögamisest välja.) Mängisin kõiki sportmänge (jalg-, võrk-, korv- ja rahvaste pall), mida koolis oli võimalik viljeleda. Isegi jäähokit mängisime. Aga ühel spordipäeval võitsin kõigile ootamatult sprindis Kullamaa valitsevat meistrit 100 meetris. Treener ütles, et sul on kiired jalad ja lähed nüüd rajooni noorte meistrivõistlustele. Olen ka seal mitu korda võitnud. Isegi Haapsalu rajooni täiskasvanute meistrivõistlusi. Aga alguse juurde tagasi: hakkasin kergejõustikuga tegelema ja minu spetsialiteediks sai sprint.

60 meetri aeg oli mul tõesti hea, aga ma ei suutnud seda panna sajasse meetrisse. Alati vajus lõpp veidi ära.

Kullamaa keskkooli 100 meetri rekord 11,3 (1983) on jätkuvalt Allar Jõksi nimel. See on ka ju kõva aeg!

Nii kõva ei ole. 60 meetri 7,0 vastaks 100 meetris 11,0-le. Kaugust hüppasin ka, aga kuna mul tehnikat ei olnud, siis üle 6 meetri ei lennanud. 5,75 jäi rekordiks.

Olen rääkinud meie lugupeetud riigitegelaste, presidendi ja õiguskantsleriga, kes oli nooruses tublid sporditüdrukud. Mõlemad kurdavad nagu ühest suust, et kõik spordialad tulid koolipõlves hästi välja, ainult sprindis ei saanud stardist minema. Kuidas sinul see õnnestus?

Pöörasin stardile tähelepanu. Harjutasime treeneriga seda starti, kuidas kiiremini minema saada.

Kuidas see võimalik on?

Lihtsalt harjutad nii kaua. Kuidas sa õiges asendis oled ja minema saad. Paljudel võistlustel on mind valelähte tõttu stardipakkude juurde tagasi kutsutud - siis veel valelähte pärast ei diskvalifitseeritud.

Mäletan Haapsalu rajooni meistrivõistlusi. Anti start. Mina sain minema ja mu kõige suurem konkurent arvas, et oli valestart, ja hüüdis mulle, et oli valestart. Mina vastu, et ei olnud. Esimesed 50 meetrit vaidlesime ja loomulikult ma selle jooksu võitsin. Kümnendas või üheteistkümnendas klassis oli vaja panna Haapsalu rajooni meistrivõistlustel välja võistleja 1000 meetris ja üllatuslikult võitsin ka need võistlused. Aeg oli 2.40.

Kõva aeg! Ma olen jooksnud Nõmme metsas 2.44-ga, aga kahtlustan, et distants oli lühem.

Tundus, et mul on kiiruslikku vastupidavust ka. Arvati, et võiksin ka 800 meetrit proovida. Aeg oli täpselt 2 minutit, mis oli rajooni rekord, kuni Urmet Uusorg (20-kordne Eesti meister, jooksnud 800 meetrit 1.45,87; M.S.) selle üle jooksis. Aga selle rekordi jooksin ma siis, kui olin keskkooli lõpetanud.

Paraku on see ka kõik, mis mul kergejõustikus on aktiva poolele kanda.