Mida peaks teadma jõutreeninguga alustades?
Kuidas vältida vigu, kui oled endale sihiks seadnud jõutreeninguga alustamise? Mida saame üldse alguseks lugeda? Ilmselt ei ole see spordiklubi liikmemaksu tasumine. Samuti jääb väheks sellest, kui lihtsalt trenni kohale tuled. Trennis käimise asemel on oluline hakata ka reaalselt treenima – seda nimetaksin mina tõeliseks alguseks. Oluline on saavutada teatud stabiilsus ja regulaarsus.
Eesmärk ja plaan
Imesid juhtub harva, seega ei aita ükskõik kui suurepärane treeningplaan või ulmeline eesmärk sammugi lähemale, kui ise ei pinguta. Algaja põhiprobleem pole niisiis kindlasti see, kas spordisaalis on maailma tasemel inventar või kust leida ideaalne treeningkava. Pinnas, kuhu vundamenti rajama hakkame, oled sina ise, ja kui pinnas osutub soiseks, siis pole head tulemust loota. Iga algus on raske, kohati ka ebameeldiv ja kõike muud kui mugav. Sunnid ennast ju lõppude lõpuks turvalisest mugavustsoonist välja tulema. Kui oled selleks valmis, siis esmatähtis on panna paika reaalne eesmärk ja mõelda välja plaan, kuidas seda realiseerima hakata. Mõlemad peavad olema teostatavad. Eesmärgid stiilis tahan kahe kuuga 10 kilogrammi puhast lihasmassi juurde kasvatada, suruda rinnalt 150 kg või olla Pärnu ranna kõige ahvatlevam fitnessimodell ei päde, kui astud jõusaali esimest korda. Mis ei tähenda seda, et need eesmärgid ei oleks saavutatavad kunagi hiljem. Samuti peab treeningplaan või -kava olema algajale sobilik.
Igaühele oma
Üldiselt sobib jõutreening kõigile – nii vanadele kui noortele, nii meestele kui naistele. Nii neile, kes soovivad kaalu langetada, kui ka neile, kelle põhispordiala on hoopis midagi muud. Paika tuleb panna sobiv koormus, treeningute maht, intensiivsus ja sagedus. Need on põhiparameetrid, mis määravad ära õnnestumise või ebaõnnestumise. Need, kelle eesmärk on lihtsalt ennast natuke vormis hoida ja „liigutada”, võivad julgesti jäädagi treenima n-ö algajatele mõeldud treeningkava järgi. Üldiselt piisab siis jõutreeningust 2–3 korda nädalas ja hea oleks lülitada plaani veel mõni liikuvam tegevus nagu rattasõit, jooksmine, matk, mõni meelepärane rühmatreening või ükskõik mis meeldib. Eriti siis, kui elustiil on pigem istuv ning päevane marsruut kulgeb kontorilaua, autorooli ja diivani vahel.
