Mida peaks silmas pidama randa sportima minnes?
Kuna rand on eelkõige lõõgastumise ja puhkuse koht, võiks põhirõhk olla lõbutsemisel. Rannasport olgu selline, mis toob naeratuse näole ja paneb silmad särama. „Rannas käiakse kambakesi, nii et see on parim viis sõpradega mõnusalt aega veeta. Ideaalselt sobivad randa seltskonnaga mängitavad pallimängud (näiteks võrkpall),” ütlevad OÜ Teraapialaegas konsultandid Silja ja Sander Jürs.
Vabas õhus sportimine võib innustada tegelema ka vähem meeldivate kohustustega ja seda asjaolu on väga arukas ära kasutada! Rannas saab ära teha muidu tüütuna tunduvad üldtugevdavad harjutused (kükid, plank jne). „Peesitad natuke, teed ühe harjutuse, loed raamatut, teed teise, ujud, teed kolmanda. Kuna rannas veedad tõenäoliselt mitu tundi, siis saab selle aja jagada osadeks ja iga osa lõpus natuke võimelda,” kinnitab Silja.
Mõistlikud valikud
Riietus peaks võimaldama mugavalt liikuda ja aitama ennetada päikesepõletust. „Vali sportimiseks hingavad ja heledad rõivad, mis peegeldaks päiksevalgust ega laseks kehal üle kuumeneda. Ka rannariietes (ujumispüksid, bikiinid jne) võib sportida, aga kunagi ei tohi ära unustada peakatet, ilma milleta on päikesepiste kerge tulema.
Määri katmata kehaosadele ka päevituskreemi, sest kui nahk põleb ära, siis juba punetus iseenesest tekitab kõrgema kehatemperatuuri ja soosib ülekuumenemist,” rõhutavad spetsialistid.
Keskpäevast kuumust võiks pigem vältida. „Rannas sportimiseks tasub valida pisut jahedam aeg, näiteks hommik või õhtupoolik, sest keset päeva võib liiga palav hakata (eeldusel, et randa minnakse ikka päikeselise ilmaga, kuigi keegi ei keela pilvise ilmaga minna!), siis on oht ülekuumeneda suur, kuna sporti tehes ikka higistatakse,” kõlavad soovitused.
Meeles tasub pidada sedagi, et alkohol ja rannarõõmud ei pea käsikäes käima: „Olgugi et rand on lõõgastuse koht ja sageli seostub lõõgastusega ka alkohol, on tervise huvides parem mitte alkoholi tarbida. Alkohol on diureetikum, mis viib kehast vee välja, selle tagajärjel võib tekkida vedelikupuudus. Isegi 2% suurune vedelikukaotus tekitab juba 15% töövõime langust.”
Enneta vigastusi
Kuumast rannailmast hoolimata vajab keha enne aktiivsema liikumisega alustamist aega ja soojendusharjutusi, mis vähendavad vigastusteriski. Kuigi randa minnakse tavaliselt sooja ilmaga, tasub ikkagi võtta aega ka soojendusharjutusteks, eriti juhul, kui tegemist on spordialaga, mis nõuab kiireid liigutusi (nt võrkpall, jalgpall jne). Vastasel juhul võib eeldatav tore päev juba esimese hüppe järel pool suve ära rikkuda. Soojenduseks sobivad hästi dünaamilised harjutused (pöia-, põlve-, puusa- ja randmeringid, kerged jalaviiped) ning harrastavale spordialale spetsiifilised harjutused, nt võrkpalli puhul vastuvõtud, erinevad löögid, blokkihüpped jne.
