MARATONIBLOGI: Külmetus keeras treeningplaanid sassi

Kuu aega on nüüd läbi saanud blogi algusest ja aeg on teha esimene vahekokkuvõte. Seis pole kiita, sest petlikud kevadised ilmad suutsid võtta siinkirjutaja vahepeal rajalt maha ja taastuda pole korralikult jõudnud tänaseni.

Kerge viirushaigus ilmutas end esmakordselt eelmisel reedel. Tundsin uimast olekut ja öösel ei saanud sõba silmale. Püüdsin küll nädalavahetuse võtta treeningute mõttes vabamalt, kuid olek polnud kiiduväärt ja esmaspäeval sõpradega korvpalli mängides oli kops pärast veerandtundi korralikult koos. Mängisin pidevalt hapnikuvõlaga ja jäin alatasa sekundi võrra hiljaks nii kaitses kui rünnakul.

Tabletid sisse, rahustavad joogid kõrvale. Õue enam jooksma mingit aega ei lähe, sisetingimustes püüan tavaliselt hommikuti teha kergemad treeningud omaette. Vaikselt tundub, et olukord läheb paremaks ja uuest nädalast saab jälle "täistuuridel" tõmmata.

Pikamaajooksja Viljar Vallimäe koostas ka uue treeningkava, mis näeb välja selline:

E: vaba (korvpall)
T: ujumine
K: jooks (rahulikus tempos + erialased harjutused)
N: jooks (minutifartlek, mäkkejooksud, tempojooks, arendav jooks jne)
R: vaba
L: jooks (pikem jooksutreening)
P: ratas

Sihtmärkide muutumine

Toitumisharjumused on selgelt paranenud, ehkki paar korda olen patustanud ebatervislike hommikusöökidega (loe: šokolaadikreemiga kaetud saiakesed ja kakao, mis ei anna eriti vajalikke vitamiine-proteiine). Üldiselt söön siiski palju mitmekesisemalt kui varasemalt - köögiviljad-puuviljad-munad-lihatooted on oma osakaalu menüüs selgelt suurendanud.

Muutunud on see-eest sihtmärkide arv. Pärast pikemat arutlemist asjatundjatega veendusin, et kaks maratoni aastas, ilma varasema kogemuseta, on tänavu ehk liialt palju. Võistluskalendrisse ei mahu ära, kui just detsembris ei sõida kuhugi soojale maale võistlema. Seepärast otsustasin osaleda maratonidest ainult Tallinna maratonil septembri alguses ja sisustada ülejäänud aeg väiksemate distantsidega.

Triatloni osas kaalun Tartu Milli ja Sakus peetava triatloni vahel, mis tunduvad rajaprofiililt kergemad ja osavõtu poolest üle keskmise menukam.

Suurimaks sooviks praegu on siiski saada täielikult terveks ja mitte treenida läbi kerge nohu. Uut põskkoopapõletikku pole vaja, neid on läbi põetud liigagi palju minevikus. Ergo, võtan kergemalt kuni tervis on jälle saja protsendi juures.