Sügis on hea aeg muuta oma toitumisharjumusi
Et toituda tasakaalustatult, pöörakem tähelepanu toiduvalikule ja toitumisharjumustele tervikuna. Lihtsaim viis baasteadmiste saamiseks on selgeks teha mõni lihtne ja töötav süsteem, nagu toidupüramiid, ning püüda seda ellu rakendada (vt www. inimene.ee).
Toidupüramiidi järgi peaks iga päev tarbima puuvilju-marju 2–4 portsjonit ning köögivilju 3–5 portsjonit.
Rohkem puu- ja köögivilju!
Kuigi eestlaste teadlikkus tervislikust toitumisest on aasta-aastalt paranenud, annab siin veel palju teha. Ebakorrapärane ja ühekülgne toitumine, rasvade ning magusaga liialdamine olid ja on endiselt suur probleem. Samuti nagu liigvähene puu- ja köögiviljade tarbimine. Just selles osas on sügis oma menüü tasakaalustamiseks parim aeg.
Vabandused, nagu vähene valikuvõimalus, kallis hind ja maitsevaesus, mis muudel aastaaegadel veel kuidagi kinnitust leiavad, ei saa sügisel küll kõne alla tulla.
Puuviljad, marjad ja köögiviljad on suurepärane vitamiinide, mineraal- ja kiudainete allikas. Olles enamjaolt väikese kalorsusega ja vedelikurohked toiduained, võib neid üsna volilt tarbida, eriti köögivilju. Siingi tuleb vältida liialdusi ning jälgida, et päevane toiduratsioon nii energia hulgalt kui toitainete saadavuselt siiski tasakaalu jääks.
Kuid me ei söö ju vaid kaotatud energia taastootmiseks. Söömine on nauding. Vähemalt võiks seda olla. Nauding lõhnadest, värvidest, maitsetest. Erinevad aiasaadused koos maitsetaimedega on siinkohal asendamatud.
Katsetage ja fantaseerige. Näiteks võib õunu, mida sügisel moosiks ja mahlaks teeme, kasutada salatite ning kastmete valmistamiseks liha kõrvale.
Sama lugu on pirnidega. Proovige neist valmistada püreesid kombineerituna köögiviljadega, näiteks porganditega. Samuti sobivad pirniviilud serveerimiseks sinkidega.
Õunad ja pirnid on head talveks kuivatatult talletada, et neid siis kommide-krõpsude asemel tarvitada.
Pohlad, jõhvikad, arooniad, astelpaju- ja pihlakamarjadki tahavad veel korjamist. Neid väikesi vitamiinipomme saab säilitada sügavkülmikus, aga valmistada neist ka keediseid ja mahlu.
Toidulaua mitmekesistamiseks sobivad suurepäraselt veel seeneroad. Seente tarvitamisega võiksid ettevaatlikud olla need, kellel probleeme mao-sooletraktiga. Seenetoidud mõjuvad maoergutina ega pruugi olla kõige kergemini seeditavad.
Suure toiteväärtusega sügisandideks tuleb lugeda ka pähkleid ja taimedest-viljadest saadavaid seemneid. Need on organismile oluliste mono- ja polüküllastumata rasvhapete allikas.
Pähkleid-seemneid saab kasutada nii küpsetistes-salatites kui ka lihtsalt maitsva ning toitva vahepalana. Kõrge kalorsuse tõttu ei tasu nendega siiski liiale minna.
Söö ja liigu
Soov olla terve ja heas toonuses eeldab, et toitumise kõrval pööratakse tähelepanu ka liikumisele. Siingi pakub sügis suurepäraseid võimalusi. Peale spordisaalide saab oma lihastele piisavalt tööd anda, kui võtta ette retki loodusesse.
Kellele ei meeldi marjade-seente korjamine, võib lihtsalt lasta värvilistel sügismaastikel oma meeli ergutada. Ka kiirel tööperioodil leidub hea tahtmise korral need mõnikümmend minutit, et minna korraks välja ja teha tempokas jalutuskäik.
Ja veel. Miks mitte võtta neid jalutuskäike päikesepaistelise ilmaga ette võimalusena talletada endas kogu seda valgust
D-vitamiini kujul. Sellest on meil, põhjamaalastel, talveperioodil üsna suur puudus.
Sügis on kogumise aeg. Katsume siis näha, kogeda ja vastu võtta kogu seda küllust, et olla ise enam tasakaalus ja tervem.
