Saastunud toit teeb haigeks
Kõige sagedamini tekitavad toidumürgistust salmonelloosi bakterid. Esimesed haigusnähud ilmnevad 8–24 tunni jooksul peale saastunud toidu söömist. Sageli aktiviseerib mikroobe toidu soojas hoidmine või korduv soojendamine. Salmonelloosi mikroobe võib leiduda kõige sagedamini lihatoitudes ning munades.
Haigusest annab märku halb enesetunne, iiveldus, oksendamine, valud kõhus, kõhulahtisus ja palavik.
Haigestumise vältimiseks jälgige, et toit ei puutuks kokku haigusetekitajatega. Seetõttu ärge hoidke näiteks toorest ja töödeldud liha koos.
Toidumürgistust võivad põhjustada ka stafülokokid. Need võivad toidu sisse pääseda toiduvalmistaja kätelt, kuid neid võib leiduda ka udarapõletikuga lehmade piimas ja piimatoodetes. Stafülokokkidega saastunud toiduainete tarvitamise järel tekivad haigusnähud 2–4 tunni jooksul. Sellest annavad märku iiveldus, tugevnenud süljevoolus, oksendamine ja kõhulahtisus.
Esmaabiks jooge rohkesti ning võtke vajadusel lahtistit või aktiivsütt. Pöörduge arsti poole.
Botulism on eriti ohtlik
Botulismi puhul on tegu raske toidumürgistusega, mida põhjustab botulismibakteriga saastunud toit. Bakteri eosed on äärmiselt vastupidavad väliskeskkonna teguritele. Eoseid leidub mullas, aga ka loomade ja mõnede kalade sooltes. Eosed paljunevad hapnikuta keskkonnas ja toodavad botulismitoksiini, mis on tugevatoimeline mürk. Bakterid võivad sattuda konservidesse ja suitsutatud toiduainetesse. Nad paljunevad ka sügavates määrdunud haavades. Paljunedes toodavad bakterid gaasi, mis toidu maitset ei muuda.
Inimene haigestub mõne tunni kuni mõne päeva jooksul peale haigustekitajatega toidu tarvitamist, kuid peiteperiood võib olla ka tunduvalt pikem – kuni 10 päeva.
Haigusnähud on rasked: uriinipeetus, kõhukinnisus, valguskartus, peapööritus, kahelinägemine, kõne- ja neelamishäired, käed ja jalad muutuvad nõrgaks, liikumine on raskendatud. Pupillid laienevad ega reageeri valgusele, tekib laugude vaje. Haigus võib lõppeda koguni surmaga hingamis- ja südamelihaste halvatuse tõttu.
Botulismi ärahoidmiseks tasub alati käsi pesta ja käed puhtad hoida. Kahtlasi lihatoite ja kummunud konserve ei tasuks süüa. Jälgige täpselt toiduainete valmistamise ja säilitamise kohta käivaid nõudeid ja müügitähtaegu.
Haigele on vaja rohkesti juua anda. Soovitav on sisse võtta lahtistit ja aktiivsütt, teha maoloputus ja viia haige võimalikult ruttu haiglasse.
Seenemürgistus võib surmata
Seenemürgistuse puhul eristatakse seentele omasest mürgist (näiteks muskariinist) tekitatud tõelist seenemürgistust ja nende ebaõigel säilitamisel või seente lagunemisel tekkinud mürkidest põhjustatud ebaseenemürgistust.
Peiteaeg on lühike. Haigusnähud tekivad mõnekümne minuti kuni tunni jooksul pärast seente söömist.
Tähtsamad haigusnähud on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Hiljem tekivad südame-vereringe ja hingamishäired sõltuvalt söödud seeneliigist.
Muskariinimürgistust põhjustab punakas kuhiknarmasnutt, lilla mütsik, niit- ja härmlehtrik. Mõnikord tekivad kerged seedehäired, kuid enamasti need puuduvad. Täheldatakse rohket higistamist, sülje- ja pisaratevoolu, pupillide ahenemist ning õhupuudus- ja hingeldushoogusid.
Punase kärbseseene mürgistuse korral tekib joobetaoline seisund, motoorne rahutus, liigutuste koordineerimatus, hallutsinatsioonid, suu kuivab, pupillid laienevad, tekivad nägemishäired ja isegi krambid.
Amanitiinimürgistuse põhjustajateks on valge ja roheline kärbseseen. Selle puhul on iseloomulik iiveldus, kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus (roe on vesine, hiljem verine), higistamine ja krambid. Hiljem tekivad vere hüübimise häired ja maksakahjustus.
Seenemürgistuse puhul tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi, kuid esmaabiga alustada kohe. Proovige esile kutsuda oksendamine ja manustage aktiivsütt. Krampide või teadvushäirete puhul ei tohi juua anda ega oksendamist esile kutsuda.
Kõige kindlamini väldite seenemürgistust siis, kui jätate tundmatud seened korjamata ja suhu pistmata.
Lamblioos levib mustade kätega
Paljud inimesed on kaevanud umbes nädala kestva gastriidi üle, mida iseloomustab kõhulahtisus, valud mao piirkonnas, gaasid, kõhu puhitus.
Kui ülalmainitud nähtudega kaasneb ka päraku sügelus ning pidevate ebameeldivate aistingute tõttu närvilisus ja kergesti ärrituvus, võib olla tegu lamblioosiga.
Seda haigust tekitab pirnja kujuga algloom, kes liigub viburite abil ning kinnitub iminapaga soole limaskestale. Lamblia satub inimorganismi saastunud vee, toiduainete või pesemata käte kaudu.
Haiguse peiteperiood on 10–15 päeva ning haiguse tekitajad võivad väliskeskkonnas (näiteks vees) eluvõimelised olla kuni kolm kuud ning seega ka inimesi nakatada.
Haigus ei kulge kõrge palavikuga, samuti ei esine verd väljaheites. Umbes nädala pärast võivad haigusnähud kaduda. Haiguse ajal on häiritud rasvade imendumine, täheldatakse antikehana toimivate proteiinide taseme langust ning haige inimene võib kõhnuda.
Lamblioos võib muutuda ka krooniliseks. Sellisel juhul kõhulahtisus ja gaasivaevused vahelduvad perioodidega, mil inimene neid sümptomeid ei tunneta.
Tänapäevaste ravimitega, mida arst välja kirjutab, on lamblioos (giardiaas) täielikult välja ravitav, kuid immuunsust ei teki. See tähendab, et inimene võib nakatuda taas isiklikke hügieenireegleid rikkudes või teise tõvestatud ja saastunud inimesega kehaliselt kontakteerudes.
Jälgige hoolega, et reostus ei pääseks joogivette. Ärge unustage pesta käsi! Tehke seda alati peale käimla kasutamist, enne toidu valmistamisele asumist, enne söömist ja soovitavalt ka alati siis, kui jõuate väljast tubaste tegemiste juurde.
Allikas: Terviseleht.ee
