Norra Trondheimi teadus- ja tehnoloogiaülikooli teadlased on professor Ulrik Wisløffi juhtimisel mitu aastat püüdnud leida lahendust, kuidas kalleid spordimeditsiinilaboreid kasutamata mõõta seda, kui heas füüsilises vormis inimene on.

Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et parema hapnikutarbimisvõimega inimesed elavad kauem, see peab paika isegi eakate ja ülekaaluliste puhul. Sisuliselt võib selle näitaja põhjal öelda, kui vana on inimene, võttes hindamiskriteeriumiks südame ja veresoonkonna tervise.

Norralased leidsid viie tuhande inimese laborimõõtmistel saadud tulemusi analüüsides leidsid nad valemi, milles on kuus muutujat: vöö ümbermõõt, rahuloleku pulsisagedus, treeningute sagedus ja intensiivsus, vanus ning sugu.

Nende näitajate põhjal on võimalik inimese maksimaalset hapnikutarbimise võimet välja arvutada üsna täpselt, väidavad teadlased hiljuti ajakirjas Medicine & Science in Sports & Exercise ilmunud artiklis.

Uuringu tulemuste põhjal on valminud ka veebikalkulaator, mille abil on inimesel võimalik aimu saada enda maksimaalsest hapnikutarbimise võimest ilma spordimeditsiinikeskust külastamata.

Sellest, kuidas norra teadlased veebikalkulaatorini jõudsid ning mida arvavad sellest tööriistast Eesti teadlased, loe TÜ teadusportaalist Novaator.