Päikesepiste ja ülekuumenemise oht on kõige suurem tingimustes, kus õhk ei liigu või on õhu liikumine minimaalne. Keha kogub endasse kuumust ning jahutusmehhanism lakkab toimimast.

Mida suurema niiskusesisaldusega on õhk, seda vähem keha higistab ja seda vähem saab ka kopsude kaudu sooja ära anda – suureneb oht ülekuumenemisele.

Palava ilmaga on ülekuumenemist raske märgata, kuid mida ebatavalisem on inimese käitumine, seda suurem on oht. Esimese märgina ülekuumenemisest võib tekkida uimasus või peavalu, pulsi kiirenemine, naha soe punetus ning kuivus, oksendamine. Segasus ja teadvusetus viitavad juba eluohtliku seisundi, kuumarabanduse olemasolule.

Palavusest tingitud tugev higistamine, naha kahvatus, nõrkus ja iiveldamine annavad samuti märku kuumakahjustusest, kuid higistava naha korral saab organism oma jahutamisega veel enam-vähem ise hakkama. Abi vajab aga selline seisund ikkagi.

Ülekuumenemise all kannatavale inimesele tuleb viivitamatult anda esmaabi, juhendab päästeteenistus. Kui kannatanu on segaduses, tuleb ikkagi tegutseda järjekindlalt: viia varju või jahedasse ruumi, jahutada keha (vabastada riietest, kasta jahedasse vette, katta jahedate mähistega), anda juua külmi jooke, kuid mitte alkoholi kutsuda kiirabi. 

---

Kuidas palava ilmaga hakkama saada?

• Tuleks juua võimalikult palju vedelikku, hea, kui see on mineraalvesi.
• Kofeiin ja alkohol suurendavad vedelikukadu, nende tarbimise võib lükata õhtusse.
• Avar ja hele riietus ei lase kehal kuumeneda ja võimaldavad samas kuumuse äraandmist.
• Liigu vahelduseks jahedamatesse kohtadesse, käi ujumas.
• Suletud akendega autosse ei tohi kedagi üksi istuma jätta.

Allikas: Päästeteenistus.