Enim käiakse jalgsi või jalgrattaga tööl Järvamaal
Selliste inimeste osatähtsus on aasta-aastalt vähenenud, ulatudes 1997. aastal veel 33%-ni kõigist töölkäijatest. Ühelt poolt on see seotud valglinnastumisega (osa inimesi on kolinud elama linnast välja, kust oleks keeruline sõidukit kasutamata linnas tööl käia), teisalt on suurenenud ka nende inimeste hulk, kes peavad tööl käima teises linnas või piirkonnas.
Tööle jalgsi või jalgrattaga minekul on aktiivsemad naised, kellest ligi 30% ei kasuta autot ega ühistransporti. Meeste hulgas on sama näitaja 14%. Nii meeste kui ka naiste seas on enim jalutajaid ja rattureid vanuses 25–49, kes moodustavad tööle jalgsi või rattaga minejatest ligi poole. 50–74-aastastest töökäivatest naistest läks tööle jalgsi või rattaga 43% ning 15–24-aastastest 7%. Meeste seas olid vastavad näitajad 31% ja 11%.
Aastat kvartalite kaupa vaadates saab tõdeda, et jalgsi tööl käijate arv on olenemata muutlikust ilmast küllaltki stabiilne. Kõige kõrgem on see II kvartalis ulatudes 26%-ni ning kõige madalam I kvartalis (23%). Jalgratturite puhul mängib aga ilm suuremat rolli — tööle liikumiseks kasutatakse jalgratast kevadel ja suvel (II ja III kvartalis) kaks korda enam kui sügisel ja talvel (I ja IV kvartalis).
Põhitöökoha keskmine kaugus elukohast oli jala tööle liikujatel 1,2 km ja jalgrattaga minejatel 3,6 km. Samas elab aga 24% kõikidest tööle liikujatest oma põhitöökohast kuni 2 km kaugusel ning 10% 2–4 km kaugusel. Seega on töökoht jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel ligi 35%-l töölkäijatest. Keskmine töökohale jõudmise aeg oli jala liikujatel 14 minutit ning jalgratturitel 15 minutit.
Piirkonniti käiakse kõige aktiivsemalt jalgsi või jalgrattaga tööle Järvamaal ning Läänemaal (ligi 40% maakonna töölkäijatest). Skaala teises otsas on aga Harjumaa ning eriti Tallinn. Kui Harjumaal liigub tööle jala või jalgrattaga ligi 17% töölkäijatest, siis Tallinnas teeb seda vaid iga üheksas inimene ehk ligi 12%.
