Eestimaalane ei hooli tervisest: sööb liiga palju, ei spordi, ei armasta turvaseksi ega pese hambaid
„Võrreldes 2014. aasta kevadel tehtud uuringu tulemusi 2012. aasta uuringuga, selgub, et lõpuks ometi on vähenenud igapäevasuitsetajate osa nii meestel kui naistel peaaegu kõigis vanuserühmades,“ rõõmustas uuringu koordinaator, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mare Tekkel.
Alkoholitarvitamise juures tõi Tekkel välja, et kuigi vähemalt mõni kord nädalas alkoholi, seejuures õlut tarvitanute osa, vähenes pea kõigis vanuserühmades, siis ohumärgina tuleb võtta vähemalt kord kuus kuue või rohkema annuse (s.o keskmise inimese alkoholimürgistuse tekke lävikogus) alkoholi tarvitajate osa suurenemist – selliste meeste osa suurenes 50 ja naistel 15 protsendini.
Sporti ei tee, turvaseksi ei harrasta
Jätkuvalt on probleemsed ka eestimaalaste kehalise aktiivsuse näitajad. Tervisespordiga ei tegele üldse 39 protsenti meestest ja 32 protsenti naistest, kes seda tervise tõttu teha saaksid. See on tõenäoliselt ka üks põhjustest miks ülekaaluliste osa on meestel tõusnud 39, naistel 28 protsendini. Rasvunute osa jäi meestel siiski samale tasemele (19%), naistel suurenes minimaalselt (20 protsendini), oluliselt tõusis rasvunute osa aga noorte meeste seas. Seega on ligi 60% Eesti meestest ja pea pooled naistest ülemäärase kehakaaluga.
Üldine soovitus hea tervise säilitamiseks on liikuda mõõduka intensiivsusega vähemalt 30 minutit päevas enamikel päevadel nädalas. Sobiva koormuse südamele annab ka igapäevane pooletunnine kiire kõnd või 2–3 korda nädalas 1 tund korraga. Vabal ajal peaks liikumisharrastusega, mis ajab kergelt hingeldama ja higistama, tegelema vähemalt korra nädalas.
Viimase 12 kuu jooksul juhupartneriga vahekorras olnutest ei kasutanud mitte kunagi kondoomi (ise või partner) 46 protsenti inimestest ja nende osa on suurenenud paari protsendi võrra. Mida vanemad inimesed, seda harvem nad kondoomi kasutavad.
2,2 protsenti vastanutest teatas, et nad ei kasutanud seksuaalvahekorra ajal rasestumisvastast vahendit, sest seda polnud käepärast, ei jõudnud kasutada võu unustasid. Tervelt 12 protsenti ei pidanud rasestumisvastase vahendi kasutamist vajalikuks või ei hoolinud sellest.
Mittehoolijad on kas alg- või kesharidusega, maapiirkonnas elavad vallalised töötud, kelle kuusissetulek on vähem kui 300 eurot.
Üksi elavad töötud ei pese hambaid
Uuringust selgunud kurioosumina tõi aga Tekkel välja selle, et 14 protsenti meestest ja 4 protsenti Eesti naistest ei pese hambaid kas iga päev või ei pese üldse! Tervelt 35,6 protsenti eestimaalastest peseb hambaid ainult üks kord päevas, hoolimata sellest, et üldtunnustatud soovistus on seda teha vähemalt kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Halvimad hambapesijad on üksi elavad algharidusega, Kesk-Eestis elavad töötud, kelle kuusissetulek jääb alla 300 euro.
Mare Tekkel lisas kokkuvõtteks, et vaatamata kõigele ei ole oma tervist halvaks või üsna halvaks hindavate inimeste osatähtsus (11 protsenti meestest, 9 protsenti naistest) aastatega suurenenud ja tervena elatav eeldatav eluiga on kõigis vanuserühmades kasvanud, kuid on meestel endiselt hulga lühem kui naistel.
Lisaks leiab uuringust ka vastuseid arstiabi ja ravimite kasutamise, inimeste terviseseisundi ning ennetusmeetmete kasutamise, aga ka liiklusohutuse valdkonna kohta. Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut on tehtud iga kahe aasta järel alates 1990. aastast. Uuringus osalevad 16–64-aastased elanikud.
