D-vitamiin tuleb piimast ja päikesest

Teadusuuringud on näidanud, et D-vitamiin mõjutab meie immuunsüsteemi, insuliini aktiivsust, lihaste funktsioone, parandab koordinatsiooni, samuti vähendab kukkumise ohtu, mis on eriti tähtis eakatel.

D-vitamiin on ülioluline rasvlahustuv vitamiin, mida omastatakse toidust ja mis tekib UV-kiirguse toimel. Seda tunti pikka aega kui tervete luude vitamiini, mis on tähtis mineraalainevahetuses, tagades kaltsiumi ja fosfori normaalse imendumise peensoolest. Selle tulemusel moodustuvad tugevad luud ja hambad. Samuti aitab piisav kogus D-vitamiini vältida rahhiidi tekkimist lastel ja luude pehmenemist eakatel.

Tänapäeva teadusuuringute valguses on D-vitamiin hulga laiema mõjuga hormoon. On avastatud, et paljude rakkude membraanidel on D-vitamiini retseptorid.

Üldiselt on D-vitamiini toiduga omastada raske. Esiteks on selle taset toidus keeruline hinnata, kuna riikide andmebaasides on toiduainete D-vitamiini sisaldused erinevad. Seda mõjutavad aastaaeg, sööt jt põhjused. Näiteks võib merest püütud lõhe D-vitamiini sisaldus olla mitu korda suurem kui kalakasvatuse lõhel.

Kui tahaksime saada D-vitamiini soovituslikku annust (7,5 µg) ainult ühest allikast, peaksime päevas sööma-jooma 1,5 liitrit 2,5% piima, sööma 50 g lõhet, 75 g määrdemargariini, 6 keskmist muna, 90 g soolaheeringat.

Maailma terviseorganisatsioon hoiatab aga lõhe liigse tarbimise eest, kuna see võib sisaldada ka dioksiine, margariini aga ei söö paljud inimesed, munarebu sisaldab palju kolesterooli, soolaheeringas soola. Samas tuleb aga toituda mitmekülgselt.

Meie elu on viimastel aastakümnetel palju muutunud. Kala sööme vähem ja vähenenud on väljas liikumine. Samas hoiatatakse liigse päevitamise eest, kuna see võib tekitada nahavähki ning selle kaitseks kasutatakse päikesekaitsekreeme, mis omakorda pärsivad D-vitamiini sünteesi nahas.

Suvisel keskpäeval piisab juba 10 minutist kogu keha päevitamisest, et tagada mitme päeva D-vitamiini vajadus. Päevitamisel toksilist annust saada ei ole võimalik, kuna juba pärast 8−10minutilist päevitamist väheneb D-vitamiini süntees ning peagi saabub tasakaal sünteesitava ja inaktiveeruva D-vitamiini vahel. Organismi võime säilitada D-vitamiini suvel sünteesitud varusid on aga vaid kuni kaks kuud.

Meie täisealistest elanikest ligi pool on liigse kehakaaluga. See aga suurendab D-vitamiini vaegust veelgi, sest rasvunutel võib küll keharasvas olla talletunud D-vitamiini, kuid selle kättesaadavus on halb. Liigse kehakaaluga kasvab samuti koormus luudele ja liigestele. Elanike eluiga aga pisitasa suureneb ja keegi ei taha ju oma viimaseid aastaid voodis veeta.

Kõik saab alguse piimast

Piim on meile vajalik toiduaine. Piimast saame elutähtsaid mineraal-
aineid ja vitamiine. Eriti oluline on piimas sisalduv kaltsium, mille paremaks omastamiseks on vaja D-vitamiini, mida meie kliimavöötmes napib.

Tugevate ja tervete luude tagamine peab algama juba raseduse ajal, kui kaltsiumiga varustatakse areneva loote luustikku. Eriti tähtis on see raseduse viimasel trimestril. Seetõttu peab toidust saama piisavalt kaltsiumi, mille parimaks allikaks on piim ja piimatooted. Et organism kaltsiumi hõlpsamini omastaks, peab lapseootel naine saama piisavalt D-vitamiini, mis tagab kaltsiumi ja fosfori normaalse imendumise peensoolest. Nii moodustuvad lootel tugevad luud ja terved hambaalged.

Madal D-vitamiini hulk raseduse ajal võib põhjustada lootel luude arenguhäireid. Raseda piisav D-vitamiini hulk tagab vastsündinul teatud D-vitamiini varu. Kuigi rinnapiim on imikule parim toit, sisaldab see vähe D-vitamiini, mistõttu on vajalik toidulisandi manustamine imikutele. Kaltsiumivajadus on suur kogu lapseea jooksul, eriti kasvuspurdi ajal. Samas on tugevate ja tervete luude moodustumiseks vajalik piisav kehaline koormus.

Vitamiinirikkad toiduained

2010. aastal Tartu Ülikoolis toimunud D-vitamiini alasel konverentsil tõdeti, et Eesti elanike D-vitamiini tase on liiga madal. D-vitamiini staatust hinnatakse vere D-vitamiini metaboliidi – kaltsidiooli taseme järgi. Kui see on alla 25 nmoli/l on tegu avitaminoosi ehk puudusega. Alla 50 nmoli/l on hüpovitaminoos ehk vähesus ja optimaalne on 75−80 nmoli/l. Uurimus näitas, et ligi kahel kolmandikul Eesti elanikest oli talvisel ajal D-vitamiini hüpovitaminoos, suvel aga esineb seda ligi kolmandikul.

Eestis on arenguruumi

Üks võimalus olukorda parandada on toiduainete D-vitamiiniga rikastamine. Maailmas kasutatakse seda juba pikka aega, sellega alustati USAs 1933. aastal. Enam rikastatakse piima ja piimatooteid, hommikuhelbeid, margariini, aga ka apelsinimahla. Klaasitäiest rikastatud piimast (400 ml) saab ligi 40% päevasest soovitatud D-vitamiini kogusest.

Eestis on D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid seni vähe, peamiselt imikute toitesegud, margariinid, rapsiõli ja mõned jogurtid. Seega üks võimalus D-vitamiini vaegust vähendada oleks ka piima rikastamine D-vitamiiniga.