Sportiva inimese tervisekontroll peab algama oma keha tundmisest!
Pidev enesekontroll ja erialaspetsialisti iga-aastane konsultatsioon võimaldavad ennetada nii mõnegi vigastuse ja ära hoida terviseprobleeme!
Oma tervisliku seisundi hindamise kõige lihtsam võimalus on jälgida, milline on enesetunne, une kvaliteet, söögiisu, erinevad kehalist töövõimet iseloomustavad näitajad (rahuoleku pulss, pulsi taastumine koormuse järgselt, jne). Enesekontroll arstlikku läbivaatust ei asenda, kuid võimaldab avastada võimalikku ülekoormust või haiguseelse seisundi ning teha treeningplaanides õigeaegselt korrektuure.
Lihtsamat tervisekontrolli viib läbi perearst. Arstile tuleb anda ülevaade (juhul, kui seda pole varem tehtud) varasemalt läbipõetud haigustest. Seda ja kontrolli käigus tehtavaid analüüse (üldvere analüüs, kopsude ja südame kuulatusuuring, põletikuliste protsesside hindamine, muud analüüsid vastavalt kaebustele) arvesse võttes saab küllaltki hea ülevaate, milline on hetkel inimese tervislik seisund.

Kust leida infot?
Tervisesportlane saab tervise, treeningu, spordivahendite jne kohta lugeda näiteks spordimeditsiini valdkonna infot koondavalt koduleheküljelt www.sport.ee.

Mida teeb füsioterapeut?
Lihtsamate tugiliikumisaparaadi probleemide puhul tasub pöörduda füsioterapeudi poole, kes teostab füsioterapeutilise hindamise ning vajadusel koostab harjustuskavad. Füsioterapeudi abiga saab kiirendada oluliselt ka vigastusest taastumist.

Ülevaate tervislikust seisundist annab ka veri!
Järjest enam kogub populaarsust eelmisel aasta spordi- ja laboriarstide poolt väljatöötatud verepõhine tervisekontrolli pakett harrastussportlastele. Pakett aitab ühe veenivere proovi põhjal saada ülevaadet 11-st organismi põhinäitajast: vere üldpilt, põletiku esinemine, südame- ja veresoonkonna haigused, maksa talitus, põhimineraalide tasemed organismis, lihaskoe kahjustuste näitajad, ainevahetus jne. Paketti saab teha näiteks Quattromed HTI laboris või ka perearsti juures.

Kes on spordiarst?
Spordiarst on spetsialiseerunud aktiivselt spordiga tegelevate noor-, tipp- ja edasijõudnud harrastussportlaste terviseprobleemide ennetamisele. Igapäevaselt viib spordiarst läbi terviseuuringuid, millega hinnatakse sportiva inimese seisundit ja võimalikke terviseriske. Terviseuuring algab füüsiliste näitajate (pikkus, kaal) mõõtmisest, intervjuust sportimisharjumustest (sh maht, ala, saavutused jne), vere analüüsi võtmisest (üldverepilt, vajadusel lisaanalüüsid) ning kopsumahu ja südametöö (EKG abil) kontrolliga. Seejärel viiakse vajadusel läbi töövõime ja koormustaluvuse uuring (jooksulindil, sõude- või veloergomeetril). Teostatud tervisekontrolli tulemustest lähtuvalt annab spordiarst kokkuvõtte ning soovitused treeningplaani või tervisekäitumise korrigeerimiseks. Terviseuuringu käigus ilmnevate probleemide lahendamiseks määrab ravi spordiarst või vajadusel suunab täiendavatele uuringutele ja vastava erialaarsti vastuvõtule.

Kes on ortopeed?
Ortopeedi poole tasub pöörduda tugi-liikumisaparaadi (luud, liigesed, lihased, kõõlused) trauma või kaebustega.

Enamlevinumad probleemid, millega ortopeedi poole pöördutakse:
• tugiaparaadi ülekoormusvigastused
• tugiaparaadi ägedad traumad
• tugiaparaadi kaasasündinud ja omandatud deformatsioonid
• moondavast liigesepõletikust või trauma tagajärjel tekkinud liigeste degeneratiivsed protsessid

Peamised ortopeedilised ravimeetodid kätkevad endas nt tugisidemete (ortooside) määramist, traumeeritud piirkonna fikseerimist, terapeutilist taastusravi, valuvaigistavate ja põletikku vähendavate ravimite määramist (tabletid, süstid). Kui teised ravimeetodid soovitud tulemust ei anna, võib ortopeed rakendada ka kirurgilist ravi.

Pöördu õige spetsialisti poole!
Kindlasti tuleks aga igal sporival inimele leida aega, et arutada  tervisekontrolli võimalusi perearsti ja ka treeneriga. Spordiarsti poole peaks pöörduma spordiga tõsisemalt tegelevad inimesed. Ortopeed aitab, kui on tegemist tugiaparaadiga seotud kaebustega. Vigastusest taastumisel võiks mõelda füsioterapeudi professionaalsele abile.