Terviseuuringu raames tehakse noorsportlastele tehakse vere kliiniline analüüs, hinnatakse kopsumahtu, määratakse keha rasvaprotsent, tehakse puhkeoleku ja soorituse EKG ning koormustest arsti jälgimisel.
Hinnanguliselt on Eestis vähemalt viis tundi nädalas treenivaid noorsportlasi 80 000. Uuringusse kaasati umbes 1700-st tervisekontrolli läbinust juhuslikult 500 noorsportlase andmed vanuses 9 - 19 aastat.

Tulemustest selgus, et kehamassist sõltuvad töövõime näitajad on varasemate aastatega võrreldes langenud, koormustestil saavutatud maksimaalne võimsus aga jäänud peaaegu muutumatuks. Kindlat seost kehakaaluga siin siiski ei leitud. 

Koormuse järgne südame löögisageduse taastumine on aeglasem neidudel ja vanematel noormeestel.

Testitud noorsportlaste maksimaalsete töövõime (koormustaluvuse) näitajate keskmised väärtused veloergomeetrilisel koormustestil on varasemate uuringutega võrreldes oluliste muutusteta. 

Kokkuvõtte autor dr Krista Veevo. Täismahus uuringu kokkuvõte on leitav siit.

Spordimeditsiini SA teeb noorsportlaste uuringuid Haigekassa ennetusprojekti „Noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud terviseriskide ennetamiseks" raames, paarikuise ooteajaga.
Märksa lühema järjekorraga pääsevad Spordimeditsiini SA-sse harrastussportlased. Neile on teenus tasuline, järjekord on praegu jaanuari kuusse ja hindade arvestuses on lähtutud Eesti Haigekassa hinnakirjast. 

Kogu artikkel noorsportlaste terviseuuringu kokkuvõttest on leitav viimasest Jooksjast, uus Jooksja ilmub juba detsembri keskel.

Uuring viidi läbi Eesti Spordimeditsiini klastri SportEST raames, selle kaasrahastus oli EASi kaudu Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi kaudu.