Adrenaliin on hormoon ja selle nimi tähendab tõlkes „neerude peal". Füsioloogid iseloomustavad olukorda otsustamispingena - kakle või pane jooksu.

Hormoonid on keemilised signaalid, mis käivitavad, peatavad või muudavad rakus toimuvaid protsesse. Keerukate seoste süsteemis kasutusel olevad imeväikesed kogused on põhjuseks, miks kehaväliste hormoonide manustamine on brutaalne ja ohtlik sekkumine.

Tuntuimaks adrenaliini vabastavaks emotsiooniks on hirm. Reaalaselt tajutud või mõtetes sündinud erutuse allikas käivitab kaks protsessi: üks on närvisüsteemi kiire reaktsioon ja teine, aeglasem, käivitab hormoonide, sh adrenaliini vabanemise. Tõus algab viitega, saavutab siis maksimumi ja hakkab mõne aja pärast kiiremini või aeglasemalt lahtuma, sõltuvalt keha seisundist.

Lihtsalt öeldes on adrenaliin kehale erutava toimega keemiline sõnum, aga tegelikult tähendab see palju enamat. Tuleb mõelda hingamistoru ja veresoonte seinte elastsust ja läbimõõtu reguleerivatele silelihastele, südamelihase, skeletilihaste ja rasvkoe rakkudele..

Probleemiks on sotsiaalne stress, mis kergitab vajaliku lihastetööta vererõhku, koormab südant, ladestab rasvhappeid veresoontesse ja põhjustab närvilist olekut koos kasvava magusaisu (keha arvab endiselt, et kohe läheb tööks ja on vaja energiatihedat toitu) ja sellega kaasneva kaalutõusuga. Peagi asendub erutus järgneva pidurdusega, depressiooniga. Erutuse ja tuju langus on väike ning mööduv, kuid võib sarnaneda kliiniliselt diagnoositud depressiooniga, mille käivitamise üheks mehhanismiks on krooniline stress. Oht on ka enne võistlust läbi põleda, kui stardi eel on varase erutumise tõttu reaalse pingutuse ajaks juba pidurdavad protsessid käivitunud.

Kuidas adrenaliin mõjutab hingamisteid, vererõhku, lihaste tööd, glükoosi taset ja kas adrenaliinihulka saab mõõta loe veel järgmise nädala lõpuni poelettidel leitavast aprilli ajakirjas Sport.