UNISTAMISE TEEJUHILT HARRASTAJALE: Helen Anvelt: unistamine on liikumapanev jõud
Liikumise kontekstis tegeleb Helen vägagi tänuväärse ja sotsiaalse liikumisharrastuse propageerimisega, mis mõjutab ka suuremas plaanis tervist sotsiaalse meelelahutuse kaudu, nimelt organiseerib ta seltskonnatantsu kursuseid. Heas seltskonnas kauni muusika saatel ei märkagi inimesed, et nad trenni teevad. Mõni vahva tantsupartner võib nii hea tuju tuua ja inimese särama panna, et keerledki peagi kergejalgsena justkui ajatus tantsuhoos.
Helen on hariduselt saksa-inglise filoloog, töötab M.I.Massaažikoolis välisprojektide koordinaatorina ja tal on ka endal massööridiplom taskus.
Lisaks võiks Heleni puhul ära märkida kindlasti tema koostatud „Unistuste raamatut“, mida on alates 2009. aastast ilmunud 3 trükki tiraažiga 2500 eksemplari. Sealhulgas on põhitellija olnud Eesti Patsientide Ühing, lisaks Keila SOS Lasteküla. Raamatud on kõigile saadaval Loitsukelleris või otse Helenilt. Infot saab lehelt www.helenanvelt.com. Helenil on 2 last: Stella-Liis (23) ja Mikk-Martin (20)
Mis on Sinu kokkuvõte Liikumisaastast 2014, kas mõni unistus täitus?
On olnud suurepärane aasta! Kindlasti täitus mitu unistust. Sain maailmas ringi liikuda, tänu oma tööle M.I. Massaažikoolis sain tutvuda Kreeka saarte Kosi ja Rhodose spade ja nende teenustega ning veeta koos emaga suurepärane nädal, kus töö ja puhkus olid parimal moel ühendatud. Oktoobris sain ühe reisi jooksul käia ära Washington DCs, North-Carolina´s, Floridas ja Bahamadel. Külastasin koos oma isa ja pojaga sugulasi ja käisime pulmas. Ka loomingu osas on asjad edasi liikunud: avaldasin ingliskeelse plaadi „I Love“.
Kas unistamine suudab inimesi rohkem liikuma ja liigutama motiveerida?
Kindlasti suudab.
Kui unistad, siis järelikult tahad muutusi oma ellu, tahad ka ise paremaks saada, täiustuda. Väga raske on tegutseda, kui pole eesmärki või sihti, kuhupoole liikuda. Mida täpsemalt tead, mida tahad saavutada, seda eesmärgipärasem ja keskendunum on tegutsemine.
Tihti tehakse trenni selleks, et parem ja ilusam välja näha ja seeläbi kellegi tähelepanu või sümpaatiat võita. See on igati hea, õige ja inimlik.
Unistamine on suur liikumapanev jõud.
Kuidas võiks uut aastat alustada, kuidas uuesti unistama õppida?
Uut aastat võiks alustada heade soovidega, võimalusel soovida kõigile oma lähedastele ja sõpradele siiralt ja südamest midagi head. Peale selle võiks uue aasta alguses teha kirjaliku tagasivaate eelmisele aastale ja kuude lõikes välja tuua eredamad hetked, mälestused, saavutused. See on ka hetk, kus tuleks teadvustada endale, mis meie elus on hästi ja tunda tänulikkust selle eest. Siinkohal on abiks värskelt valminud koduleht www.sisemaailm.ee ja tasuta audiofail „7 minutiga õnnelikuks“ .
Aasta alguses on õige aeg püstitada eesmärgid uueks aastaks ja oleviku vormis võimalikult detailselt formuleerida oma soovid ja unistused. Oleviku vormis sellepärast, et seeläbi toome nad endale lähemale ja nad ei jää enam kaugesse tulevikku. Kui seda igal aastal teha, siis on näha, milline areng on toimunud ja kui palju unistusi on tegelikult täitunud. Inimesed lihtsalt kipuvad kergesti unustama ja heaga harjuma. 
Foto: Kaari Saarma
Mis on Su enda unistus algaval Muusika-aastal ja millise unistuse võtad kaasa Liikumisaastast?
Unistustega on üldjuhul selline lugu, et neid tuleb endaga vaikides kaasas kanda, et nende täitumise tõenäosus ja vägi kasvaks. Unistusi tasub jagada vaid nendega, kes saavad nende unistuste täitumisele kaasa aidata, meid julgustada, inspireerida või aidata.
Mul on küll üks unistus, millega ma uude aastasse lähen. Soovin leida stsenaristi ja filmiprodutsenti, kellega koostöös saaks valmida üks mängufilm muusikast, armastusest ja armastuse liikumapanevast jõust.
Mis on liikumine ja miks see on oluline?
Liikumine on igasugune aktiivne füüsiline tegevus, mis on vajalik inimese tervise tagamiseks ja harmooniliseks eksistentsiks.
Liikumine tähendab minu jaoks ka pidevat arengut.
Pajata palun oma lapsepõlvest, kui oluline oli Sulle liikumine?
Juba varasest lapsepõlvest peale on olnud tants minu vaieldamatult lemmik liikumisviis. Mäletan, et riputasin endale mingid siidirätikud ümber, ema pani Engelbert Humperdinck´i vinüülplaadi mängima ja mina tantsisin, improviseerisin. Muusika inspireeris mind nii, et sellest moodustus terviklik tants. Oma tänaval algatasin väikse teatritrupi, kus lavastasin Herluf Bidstrup´i karikatuuride järgi sketše. Koduhoovis oli üks mu lemmiktegevusi vaibakloppimispuul turnimine, seetõttu meeldisid mulle kooli ajal ka rööbaspuud. Ja muidugi kiikumine ja kiigelt hüppamine võimalikult kaugele oli ületamatult lahe meelelahutus suvises rannas. Oma 2 aastat vanema vennaga sattusin ka vahel katustele ja puude otsa ronima. Teismelise eas pidin tegelema
skolioosi tõttu ravivõimlemisega, mis oli väga tüütu, aga ilmselt õppisin ma seeläbi kannatlikkust.
Rohkem on mul rääkida oma liikumisest vaimses mõttes, arengust. Ma isegi ei mäleta, kuidas mul õnnestus läbi aastate saada klassi parima deklamaatori vimpel, sest olin väga häbelik ja klassi ees uue luuletuse lugemisel jäin oma koperdamisega häbisse. Mina pidin alati kõik asjad väga
korralikult ette valmistama, palju tööd tegema ja kõvasti vaeva nägema. Alles siis õnnestus mul midagi saavutada, võita mõni luulekonkurss või kõnevõistlus, näiteks algklassides tulin vabariiklikul saksa keele kõnevõistlusel napilt teiseks.
14 aastaselt toimusid minus suured muutused, hakkasin sügavamaid luuletusi kirjutama, läksin näiteringi, töötasin läbi Vladimir Levi raamatu „Enesemuutmise kunst“ , seadsin endale kõrged elueesmärgid. Alustasin päeviku pidamist, mida kutsusin „Introspektsiooniks“ , algne mõte oligi end
vaadelda ja analüüsida. Hiljem kujunes sellest välja mõttepäevik, mida tänaseni aeg-ajalt kirjutan. Ma olin suur unistaja ja fantaseerija, see oli üks mu lemmiktegevusi.
Keskkoolis korraldasin omaalgatuslikult peotantsutunde, õpetas üks peotantsijast koolivend. 9.klassis lavastasin näidendi, kuhu kaasasin ka endast vanemad keskkooli õpilased, 10.klassis panin oma luuletustest kokku muusika ja tantsuga monoetenduse, mida käis vaatamas ka kooli õpetajate delegatsioon. Minu hilisemate klasside üks suurimaid unistusi oli tühi tantsusaal, kus mängib hea tantsumuusika ja kus ma saan ennast tühjaks tantsida. See nagu enamik mu
unistusi on tänaseks mitmekordselt täitunud.
Kõik tantsu fotod: Indrek Jõgimar
Kui oluline on Sulle liikumine ja tants nüüd täiskasvanuna?
Tants on minu jaoks endiselt kõige armastatuim liikumisviis. Olen proovinud erinevaid stiile, mingil perioodil käisin aktiivselt Almer Jansu tantsusuudios, kus proovisin latinot, kõhutantsu, vabastavat tantsu, aga ka joogat ja jaapani massaaži shindot.
Väga huvitav kogemus oli viie rütmi tants, kus sain üle pika aja taas südamest improviseerida. Aga mingil hetkel sain aru, et mulle meeldib ikka paaristants kõige rohkem, leidsin endale tantsupartneri ja hakkasin regulaarselt tegelema seltskonnatantsuga ja seda tänaseni. Hiljem lisandusid salsa ja viimase avastusena umbes aasta tagasi swing. Mõlemad väga lahedad sotsiaalsed tegevused, kus mehed juhivad ja naised järgivad. Kui põhiliikumised selged, saab parimal juhul üldse mõtlemise välja lülitada ja tantsu nautida.
Nii salsat kui swingi, täpsemalt siis lindy hoppi saab tänasel päeval tantsida õhtuti väga paljudes erinevates Tallinna kohtades. Casa de Baile korraldab regulaarselt salsakursusi ja -pidusid, Tallinn Swing Dance Society koondab swingtantsijaid ja korraldab aktiivselt erinevaid toredaid swingiüritusi.
Peale tantsimise armastan ma väga looduses kõndida, võin näiteks terve päeva metsas ringi mütata, seeni või marju korjata ja oma mõtteid mõelda. Loodus on parim koht oma mõtete puhastamiseks ja koondamiseks , uute ideede genereerimiseks.
Sa ise korraldad seltskonnatantsu kursuseid, palun räägi, kes on sinna oodatud ja mida te seal teete?
Sai poolteist aastat tagasi algatatud ja paistab, et inimestel huvi on. Oodatud on kõik huvilised, nii need, kes pole kunagi tantsinud kui ka need, kellel on eelnev kogemus. Õpime koos standardtantsude (aeglane valss, viini valss, quickstep, fokstrott, tango) ja Ladina -Ameerika tantsude (cha-cha-cha, samba, rumba ja jive) põhisamme ja kergemaid kavasid, lisaks vahel ka salsat ja bachatat. Tähtpäevadel ja pühadel toimuvad meil meeleolukad peod koos lõbusate tantsuvõistlustega. Meil on kokku tulnud väga lahe seltskond ja ainuüksi juba sellepärast tasub meiega ühineda.
Erinevalt teistest tantsukursustest on meil üksitulijatele praktiliselt alati tagatud tantsupartner, selleks tuleb küll vaeva näha ja tihti viimasel hetkel just naisi juurde otsida!
Igal juhul on oodatud nii paarid kui üksitulijad, nii mehed kui naised.
Mida seltskonnatantsu oskus võib elus muuta?
Kõike! See võib muuta kogu elu.
See on üks praktiline eluks vajalik oskus, mida läheb tegelikult igal inimesel vaja. Ma ei räägi hetkel pulmadest, ballidest ja juubelitest. Tänasel päeval on üha enam avalikke kohti, kus elav bänd mängib tantsumuusikat ja kuhu saab tasuta tantsima minna. Enamikele naistele meeldib, kui mees oskab tantsida. Ja kui tantsuoskust on, siis paluvad mehed üha julgemini naisi tantsule, ilma et peaks mõne klaasikesega julgust koguma ja viivitama. Tants on suurepärane meelelahutus igas vanuses inimestele. Näiteks salsa ja swing on mõlemad üha enam kogumas populaarsust just noorte seas. Eks paljud noormehed on märganud, et tantsusaalides käib palju ilusaid tüdrukuid.
Kui tõsine treening seltskonnatants on? Või on see pigem sotsiaalne tegevus?
Seltskonnatants on emotsionaalne meeleolukas liikumine muusika saatel, millel on väga tugev sotsiaalne aspekt. Näiteks seltskonnatantsutund tantsukoolis Laguun, kus ma ise käin, on treeningu eest, kiiremate tantsudega nagu jive, samba, quickstep saab naha märjaks küll. Tantsukursusel keskendutakse rohkem sammude õppimisele ja see pole kehale eriline koormus. Meil TJ Tantsukool Premiumis on ka nüüd kursuse asemel tunnid, mis kestavad terve hooaja kuni kevadeni, nii õpib kokkuvõttes rohkem ja õpitu ei unune ära. Möödunud suvel oli meil juulis ühel nädalavahetusel tantsulaager Karepal mere ääres, kus tegime tõsiselt trenni 5 tundi päevas, lisaks õhtused võistlused ja peod, nii et nii mõnelgi olid lausa villid jalgade all. Aga muljed ja tagasiside olid super, kõigile väga meeldis.
Igal juhul on seltskonnatants sotsiaalne tegevus ja üks suhtlemisvorm. See on hea võimalus tutvumiseks ja üksteise tundmaõppimiseks. Meie tantsutunnis on näiteks üks paar, kes on leidnud teineteist meie kursuselt.
Mis juhtub seltskonnatantsu ajal?
Igasugune seltskonnatants seob inimesi seltskonnaks, elustab, rõõmustab, annab head energiat, laeb ja mõjutab positiivselt. Parim ravi üksilduse, stressi, nukrameelsuse ja väsimuse vastu ning parim tegevus pimedatel sügis- ja talveõhtutel.
Paaristants võib olla ka väga intiimne ja kirglik, suudab välja tuua tugevad emotsioonid ja tekitada sidet inimeste vahel. Näiteks võib näha salsapidudel väga sensuaalseid versioone Dominikaanist pärit bachatast ja Angoolast pärit kizombast. See on legaalne viis avalikult kedagi kallistada ja keha keeles oma tundeid väljendada, eriti siis, kui rääkimiseks pole julgust.
Meie seltskonnatantsu tundides on tavaks üsna eestlaslik tantsuhoid ja üksteise vastu ei liibuta. Küll aga püüame vahel oma lõbusate tantsuvõistlustega meie tantsijaid üksteisele lähemale saada, nii et nt paberileht, salvrätik või õhupall ei tohi tantsu ajal partnerite vahelt välja kukkuda.
Seltskonna liitmiseks ja tutvumiseks on hea, kui saab vahetada partnereid. Meil käib tundides päris palju üksikuid tantsijaid ja paarid moodustuvad kohapeal.
Salsaringkondades aitab tantsijaid liita populaarne rueda de casino – minu üks lemmiktantse, see on Kuubal tekkinud salsal põhinev ringtants erinevate kombinatsioonidega, mida hüüab välja tantsujuht. Sarnaselt mu teisele lemmikule – perekonnavalsile - vahetatakse siin partnereid ja tekib võimalus kõigiga tantsida.
Kuidas Sa ise oled seltskonnatantsuga seotud?
Lapsepõlves käisin mitmel peotantsukursusel,aga erinevatel põhjustel jäi asi alati katki. Mainisin juba, et keskkoolis korraldasin ise tantsukursuse, kus ma sain nt selgeks tagurpidi valsi ehk vasakule poole pööramisega viini valsi, mida ka meie oma tundides õpetame. Abielu ajal käisin ühel Merle Klandorfi kursusel. Siis järgnes periood, kui ma vaid unistasin partneriga tantsimisest. Püsivalt hakkasin seltskonnatantsuga tegelema 2009. aastal, kui üks sõber nõustus mulle tantsupartneriks tulema. Nüüd oleme juba 5 aastat Tantsukool Laguunis hobitantsijate tundides käinud. 2011. aasta suvel tuli mu ellu salsa ja 2013. a hilissügisel avastasin swingi. Olen läbinud mõlemas tantsus baaskursuse ja püüan ikka käia pidudel harjutamas. Mõlemad tantsustiilid on mu ellu toonud palju uusi sõpru ja väga toredat meelelahutust.
2012. aasta sügisel otsustasin täita ühe oma elu unistuse ja esineda oma 40 - aastase sünnipäeva ballil Glehni lossis viie lemmiktantsuga, milleks olid aeglane valss, viini valss, quickstep, samba ja cha-cha-cha. Sain endale Laguunist noore andeka eraõpetaja, kes nõustus mu sünnipäevapeol need tantsud minuga koos esitama. Sõbranna õmbles mulle kingituseks 2 ilusat kleiti ja nii ma oma unistuse täitsingi! Osalt tänuks, osalt sooviga mu tantsuõpetaja karjääri toetada, algatasingi seltskonnatantsukursuse, mis üllatavalt hästi käima läks ja kestab tänaseni. Nüüd võib meie koostöö kohta leida infot Facebookis TJ Tantsukool Premium lehelt ja „Seltskonnatantsutunnid kesklinnas“ ürituse alt.
Kes Su tantsukursustel õpetavad? Kas Sa ise ka õpetad?
Meie õpetaja ongi seesama minu eelpoolmainitudtud eraõpetaja, 2013. a Eesti parim võistlustantsu B klassis ja 2012. a Eesti parim vabaklassis - Teet Järv. Ta on ühtlasi Tantsukool Laguuni õpetaja ja TJ Tantsukool Premiumi osanik ja juhatuse liige. Lisaks käib ta tantsuvõistlustel kohtunikuks ja omandab Tallinna Tehnikaülikoolis kõrgharidust telekommunikatsiooni alal. Õpetajana on ta asjalik, konkreetne ja enesekindel, inimesena väga lahe ja seltskondlik. Ise olen lihtsalt abiks ja vahel viin läbi kordamistunde.
Aeg-ajalt on õpetajaks keegi teine, kui teeme salsat või bachatat. Plaanime järgmisel aastal ka mõne swingitunni teha.
Foto: Kaari Saarma
Helen, lisaks sellele oled Sa see tuntud tele- ja raadiohääl, kes pakub Dove´i tooteid , Kinder šokolaadi, kutsub Ülemiste keskusesse ja ütleb telefonis kolmes keeles: „ Telefon, millele te helistate, on hetkel hõivatud...“ Kuidas see lugu alguse sai?
See oli aasta 1991/1992, kui mu eksabikaasa sai tööd reklaamiprodutsendina. Alguses aitasin tal koostada mingeid reklaamtekste ja eks siis sai proovitud ka ise midagi sisse lugeda. Algselt oli raadiomajas mingi väike stuudio, hiljem kasvas sealt välja tänaseni aktiivselt tegutsev Orbital Vox Stuudiod. Üks esimesi reklaame,mis meenub, oli „Pehme paber Lotus, iga kodu ootus“ .
Olen alati näitlemise vastu huvi tundnud, reklaamilugeja töö eeldab korralikku diktsiooni, võimet ümber kehastuda, häält muuta. See töö on mulle alati väga meeldinud, pealegi käib see väga kähku! Kaua Sa ikka viite lauset sisse loed, 5 minutit ja valmis.
Mida väljendab inimese hääle vibratsioon, miks meile üks hääl sobib ja teine mitte?
Hääl kannab olulist infot inimese kohta, väljendab inimese meeleseisundit, tuju, emotsioone, aga mitte ainult. Häälest kumavad läbi inimese hing ja vaim.
Positiivsed mõtted ja sõnad on kõrgema vibratsiooniga kui negatiivsed. Inimesed suudavad oma energeetilise vibratsiooniga, sealhulgas oma häälega teisi enda ümber mõjutada. Kui ruumi siseneb tasakaalukas ja õnnelik inimene, kelle hääles on tunda rahu ja harmooniat, siis aitab see ka teistel inimestel häälestuda rahule ja harmooniale. Samamoodi toimib hääl, mida me kuulame raadiost või plaadilt. Meile meeldib ja sobib selline hääl, kellel on meie häälele sarnane võnkesagedus või kelle hääl tekitab meis head emotsiooni ehk tõstab meie vibratsiooni. Kui aga vibratsioonide vahe on liiga suur, siis võib liiga positiivne hääl ehk kõrge vibratsioon depressiivses seisundis inimesele ka ärritavalt mõjuda. Kui inimene on orienteeritud vaimsele arengule ja teadlikult järjekindlalt oma mõtteid puhastab ning vibratsiooni tõsta soovib, siis tal ka see õnnestub. Häält ja heli saab kasutada edukalt teraapilise vahendina, sest hääl suudab häälestada meid kiiresti meditatiivsele võnkesagedusele, viies meid rahu ja vaikuse seisundisse. Just seda silmas pidades on sündinud „Sisemaailm.ee“ audiofailide tootmise idee.
Sa oled välja andnud mitu plaati: DVD - ja CD - plaate nii eesti kui inglise keeles. Mis need on ja kellele mõeldud?
Esimesed luuletused sündisid, kui olin 14-aastane. Alates 16. eluaastast hakkasin oma loomingut esitama muusika saatel monolavastustes. 2000. aastal, pärast oma ingliskeelse monoetenduse esitamist New Yorgi konverentsil 300 inimesele, pärast publiku erakordselt sooja vastuvõttu ja meeleliigutust sain aru, et inimesed vajavad seda ja tuleb välja anda plaat.
DVD „Selguse hetk“ ilmus 2007. aastal, järgnesid CD-plaat „Armastan“ ja muusikaplaat „Kusagil kõrgel“ 2011. aastal, CD „Elada unistusi“ ja sama plaadi muusika „Koosloomine“ 2012. ja nüüd 2014. aasta sügisel ka ingliskeelne CD „I Love“, mille tõlke eest tänan Mathurat. Siinkohal tahan nimetada ja tänada tubli töö ja sõbraliku abi eest Danek Kaunissaare´t ja Tanel Roovik´ut Ajar Stuudiotest! Plaatidel on muusikasse loetud poeetilised ja inspireerivad mõtisklused ja mõned luuletused elust ja armastusest. „Selguse hetke“ plaadi muusika on loonud Danek Kaunissaare, ülejäänud plaatidel on Andrus Rannaääre improvisatsioonid süntesaatoril.
Mul on üsna raske oma sihtgruppi määratleda, sest plaatide sõnum on üldinimlik ja võib kõnetada igaüht. On öeldud, et need plaadid mõjuvad tervendavalt ja puhastavalt, sest annavad jõudu ja aitavad häälestuda kõigele heale ja ilusale. Või siis tsiteerides Henry Laksi: “Helen Anvelti „Selguse hetk“ on poeetiline nägemus maailmast läbi positiivse prisma. See on filosoofiline süübimine ülevasse ajahetke, kus inimhing viibib kvalitatiivselt ülevates sfäärides ja kirjeldab läbi poeetiliste kujundite selle rikastumist.”
Foto: Toomas Tuul
Mis Su hinge liigutab?
Nagu iga teist inimest kaunis ülev muusika, hingestatud lauluesitus, hästi seatud ilus tantsulavastus, eestlaste isamaaliste laulude ühislaulmised laulupeol,koolilõpuaktused, suureks ja tubliks sirgunud lapsed, armastus, olgu päriselus või filmilinal, hoolimine, head sõnad hingest.
Sa töötad M.I.Massaažikoolis välisprojektide koordinaatorina? Mis töö see selline on?
Peamiselt saadan massööre praktikale ja tööle välismaale - Šveitsi, Kreeka saartele, Küprosele... Kirjutan projekte, taotlen toetust, nt Sihtasutus Archimedese toetusel on M.I.Massaažikooli õpetajad käinud tutvumas massaažitööga erinevates Euroopa riikides, 2015. aastal läheb Erasmus+ projekti raames 7 riiki 14 meie kooli õpilast ja kahte riiki 6 töötajat. Lisaks teen vajadusel ka muud, nt reklaame, turundust, pressiesindust.
Pajata palun veidi massaažist?
Massaaž on väga hea ja vajalik, aga ainult siis, kui seda teeb oskaja inimene, kutsetunnistusega massöör. See oli ka põhjus, miks ma 2012. aastal M.I.Massaažikooli õppima läksin. Kui ma 1000- tunnise koolituse läbisin ja kutseeksami ära tegin, sain aru, kui oluline on massöörile tunda inimese anatoomiat ja massaaži mõju, et on rida seisundeid, kui massaaž on vastunäidustatud nagu värsked traumad, põletikud, väga kõrge vererõhk, kasvajad või kasvajakahtlus, veenilaiendid, äge stress jne.
Massaaži tasub tulla, kui soovitakse lõõgastuda, kui lihased on pinges, kui massaaž on näidustatud arsti poolt taastusravi eesmärgil. Massaažiliike on terve hulk ja M.I.Massaažikooli õppesalongis saab need kõik ära proovida. Samuti on meil tagatud hea hinna ja kvaliteedi suhe.
Inimese keha vajab hooldust ja hoolitsust, ka puudutus ravib, sest selle tagajärjel vallanduvad endorfiinid ja inimene tunneb ennast kohe paremini.
Miks massaaž on vajalik lihashoolduseks sportlastele ja miks on massaaž hea tavainimestele?
Massaaž paneb vere käima, parandab kudede ainevahetust, kui massaaži mõjul valu kaob, siis see pole ime,vaid puhas anatoomia. Muljumise kaudu surutakse kudedest välja vana veri ja jääkained, nii saab hapnikurikas värske veri kudedesse voolata ja enesetunne paranebki.
Eriti oluline on selja, turja ja õlapiirkonna massaaž, sest nendele piirkondadele on inimesel endal raske ligi pääseda, aga need piirkonnad on tihti pinges erinevatest sundasenditest nt pikalt laua taga istudes.
Foto: Toomas Tuul
Sul on kaks last, mis spordialaga nad tegelevad ja mis on Sinu soovitus lapsevanematele liikumisega seoses?
Kindlasti tuleks panna lapsed võimalikult varakult erinevatesse trennidesse, et neil tekiks liikumisharjumus. Kui üks trenn ei sobi, siis kaua sundida pole mõtet, tasub proovida vahelduseks midagi muud, lõpuks selgub ikka lemmik.
Minu lapsed on tegelnud väga erinevate aladega, väiksena tantsisid nad mõlemad, teismelise eas lõpetasid ära. Tütar Stella-Liis on praegu keskendunud juuraõpingutele ülikoolis ja käib trennis jõusaalis. Mu poeg Mikk-Martin on väga sportlik. Viimased aastad on ta käinud regulaarselt jõusaalis,ujumas, jooksmas, tegelnud poksi ja judoga. Ta tahab areneda ja oma võimeid proovile panna. Sel suvel osales ta triatlonil ja plaanib järgmisel aastal juba pikemale distantsile võistlema minna. Tegelikult oskab ta ka hämmastavalt hästi muusikas improviseerida ja tantsida, teda lihtsalt ei huvita see.
Mis on Su märkamine iseendale ja sõnum teistele?
Ma olen märganud, et enesekindluse kasvades paraneb rüht ja vastupidi. Et kui endaga sõber olla ja enda eest hoolitseda, endale meeldida, siis on hea olla. Ja kui oleme õnnelikud, tuleb meie ellu häid ja õnnelikke inimesi juurde.
Mu sõnum on: olge heatahtlikud, mõelge häid mõtteid ja unistage suurelt, siis kingib elu teile kõike, mida soovite.
Sa oled koostanud ja välja andnud inspireerivate aforismide ja suunavate küsimustega „Unistuste raamatu.“ Kellele see on mõeldud ja milleks on see hea?
See on mõeldud kõigile, kes soovivad oma ellu positiivseid muutusi ja vajavad suunamist, see raamat aitab jõuda neil oma unistustele lähemale. See aitab inimestel mõista, mida nad tegelikult siin maailmas teha tahavad ja mis neid õnnelikuks teeb. Hetkest, kui inimene formuleerib oma soovi ja kirjeldab seda võimalikult detailselt, hakkab see materialiseeruma. Unistamine ja visualiseerimine on väga olulised, aga ei tohi unustada tegutsemist.
Foto: Toomas Tuul
Miks on vaja unistada? Mis on unistuste täitumise saladus?
Praktiliselt kõik asjad siin maailmas on alguse saanud kellegi unistusest, kellegi võimsast usust oma unistuse võimalikkusesse ja järjekindlusest selle unistuse teostamisel. Tegevusplaani koostades tuleb alguses kirja panna kõikvõimalikud ideed, nii nagu nad tulevad, ilma analüüsimata; tuleb läbi mõelda kõik võimalused, mis aitavad jõuda soovitud eesmärgini. Kui panna kirja kõik väiksemadki sammud, mis selleni viivad, kõik inimesed, kellest võib abi olla, tulla mugavustsoonist välja ja hakata tegutsema, siis on õnnestumine kindel. Tuleb olla pidevalt valvel ja jälgida iga ideed, mis pähe tuleb või erinevaid märke- otsekui vihjeid elult, mis meie tee peal on. Ja kui pole ühtegi ideed, siis tuleb olla kannatlik. Vahel toob elu meie teele mõistatusi ja alles aastate pärast mõistame, miks on olnud vaja meie ellu ühte või teist olukorda või nö katsumust. Kõik peab olema tasakaalus, andmine ja saamine; kui soovime mingit unistust teostada, siis peame ka omalt poolt midagi andma, panustama. Inimesed aitavad väga hea meelega, kui oskad seda hinnata, tänulik olla ja tänu väljendada. Unistuste täitumisel pole saladusi, märksõnad on püsivus, sihikindlus, usk iseendasse ja sellesse, et kõik on võimalik.
Kas Sul on veel mõni liikumapanev jõud?
Jah, armastus ikka.
Soovid veel midagi lisada?
Head uut aastat ja unistuste täitumisi!
