SPORTLASELT HARRASTAJALE: Egert Jõesaar: et ennast vormi saada, tuleb kunagi ja kusagilt alustada

 (23)

SPORTLASELT HARRASTAJALE: Egert Jõesaar: et ennast vormi saada, tuleb kunagi ja kusagilt alustada
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Egert JõesaarFoto: erakogu

Egert on noor ja andekas mees, kes on Eestit korduvalt esindanud erinevatel spordivõistlustel ja maailmameistrivõistlustel. Käesoleval Liikumisaastal saavutas Egert EM-i 6. koha kettaheites ja tõi IWAS Junior Games mängudelt koju kuldmedali. Sel aastal läks tal edukalt ka IPC Grand Prix Berliinis ja IPC Croatian Openil. Egert unistab Rio de Janeiro 2016. a olümpiamängudest ja tema praeguste tulemuste juures ei olegi see kauge abstraktne soovunelm, vaid täiesti realistlik plaan.

See terane noormees õpib ka Tallinna Ülikoolis rakendusinformaatika erialal ja kuigi tal on praegu kibekiire sessiaeg, tundis ta endal missiooni hoida erivajadustega sportlaste lippu Liikumisaastalgi kõrgel ja näpistas eksamite vahelt intervjuuks aega, et toetada ka omalt poolt kõiki Eestimaa harrastajaid ning anda hoopis teine vaatenurk liikumisele, spordile ja treenimisele. 

Kas Sa hindad sisimas, et Sul on hea tervis, kas oled olnud tänulik, et Sul on terve mõistus, käed - jalad küljes? Kas oled olnud siiralt tänulik oma keha eest, ükskõik, mis kuju või vormiga see on või oled ennast maha teinud, liiga koledaks pidanud või liiga pikaks või lühikeseks, liiga paksuks või peenikeseks? On aeg enda mahategemine lõpetada. Mul on Sulle sõnum: oled täiuslik ja erakordne ning kui oma keha armastad ja austad, alles siis saavad alata positiivsed muutused.

Seotud lood:

On lugupidamist vääriv ja uskumatult inspireeriv paljude erivajadustega inimeste ellusuhtumine ja tahe liikuda. Kellelegi ei pea pidama loenguid, et neid diivanilt lahti kangutada. Ükski katsumus pole liiga raske, ükski ebamugavus liiga suur.

Piirid on hägused ja eks absoluutselt igal inimesel on erinevad vajadused. Sportlane on sportlane, olgu ta siis erivajadustega või mitte. Seega on see lugu lihtsalt ühest väga andekast sportlasest, kellelt on palju õppida. See on lugu noorest mehest, kes on oma sportlasetee alguses ja kellel ongi kõik veel ees. Hoiame talle pöialt, et temagi unistused täituksid.

Kas unistused on liikumapanev jõud?

Unistused ongi peamised mootorid, mis inimesi, elulugusid ja käekäike vormivad. Kui unistusi ei ole, viib elu Sind kuhu iganes. Isegi voodis lamades võid luua oma tulevikku. Spordis on laialt levinud ideomotoorne treening, mil sportlane lamab ja kujutab ette perfektset sooritust - mõnes mõttes unistab täiuslikust sooritusest. Kuigi sellise trenni käigus töötavad kaasa vaid ehk ainult näolihased, siis on tehtud palju teadusuuringuid, mis tõestavad, et sellisest trennist on kordades rohkem kasu, kui lohakalt liigutuste sooritamisest. Miks? Sellepärast, et aju salvestab kõik liigutused ja jätab meelde. Seega ei tohiks mitte kunagi teha väga väsinult ning lohakalt trenni. Kui jõudu enam ei ole, viska parem pikali ja unista perfektsest tehnikast ja liikumisest. Kui unistamine on meelest läinud, on viimane aeg see endast üles otsida, sest unistamine annab elule värvi, väärtust, ausust ja ehedust juurde.

Millest unistad?

Esialgu unistan Rio De Janeiro 2016.a olümpiamängudest.

Kas see, kui näiteks jalad ei liigu, on takistuseks liikumisspordiga tegelemiseks?

Mõte lendab ja liigub. Laine liigutab lainet. Planeet Maa liigub ja tähtede valgus liigub meie poole. Liikumine pole seotud vaid füüsilise kehaga. Siin piire ei olegi. Keegi ei saa takistada hinge tantsimist. Mõte võib söösta murdosa sekundi jooksul mitu korda ümber Maa. Kui jalad ei liigu, siis liiguvad tõenäoselt käed, või näiteks liiguvad näolihased ja sa võid naeratada. Kõik on liikumine ja peamine liikumine on see, mis toimub meie hinges. Vaid see, mis meie hinge liigutab, on osa meie teekonnast ja meie eluloost. Minu hinge liigutab liikumine ja sport. Seega on osa minu unistuste teest seotud füüsilise kehaga. Mõne inimese kutsumus on muusika ja see ongi tema liikumine- liikumine iseenda poole – hinge kutsumus.

Kuidas möödus Sinu lapsepõlv liikumise võtmes?

Olen olnud „pidevas liikumises“ juba lapsepõlvest saadik. Meenuvad esimesed jalgrattavõistlused koos isaga, kui pärast stardipauku näitasin oma võidu-ja võistlushimu ja kus konkurentideks olid minust oluliselt vanemad põnnid. Küla, kus möödus suur osa minu lapsepõlvest, oli väga sporti soosiv ja sealt on sirgunud nii mõnigi Eesti edukas sportlane. Suvel olid sealkandis populaarsed maastikujalgrattasport ja jalgpall ning talvel suusatamine valgustatud radadel. Isa, onu ja ka vanaisa olid omal ajal suured spordimehed ja tõenäoliselt olen selle "geeni“ neilt pärinud.

Millal spordi juurde jõudsid?

Spordi juurde jõudsin üldse juba väga varajases eas. Mulle meeldib sporti teha. Kergejõustikualadega hakkasin tegelema aastal 2009. Hetkel treenin Tallinna Spordihallis koos heade treenerite Priidu Niidu ja Mart Olmaniga. Meie koostöö sujub hästi ja ootan järgmist hooaega, millal saab välja tehnikat katsetama minna.

Jaga oma kogemusi rahvusvahelistelt võistlustelt. Mis on Sinu edu võti? Kuidas mitte läbi põleda ja saavutada oma selle hetke parim tulemus?

Mida suurematel võistlustel paremaid tulemusi saavutan, seda rohkem inspiratsiooni saan. Vahel tuleb ette ka ebaõnnestumisi, kuid need pigem viivad edasi. Kui ainult võidaks, siis poleks ju millegi poole pürgida. Minu edu võtmeks on käia võimalikult tihti trennis. Läbipõlemist pole veel väga ette tulnud. Võibolla seetõttu et olen alles arenguteel. Minu parim tulemus on sel aastal EM-i 6. koht kettaheites ja IWAS Junior Games mängudelt kuldmedal.

Sageli kiidetakse sportlaste raudset tahet ja optimistlikku ellusuhtumist. Ka sõbrad kinnitavad, et Sul on võitja suhtumine.

Kusjuures mind tõesti ei takista mitte midagi trenni tegemast. Mõne muu ala sportlased lihtsalt panevad tähele, et tehakse teistmoodi sporti ja kiidavad selle ainult heaks. Eks elus hakkabki kõik peale suhtumisest ja mõtlemisest, nii võib inimene end terveks või haigeks mõelda. Ellu peabki optimistlikult suhtuma. Üks hea raamat on näiteks Dan Millmani „Rahumeelse sõdalase tee“.

Mida treenimine Sulle annab?

Treenimine annab mulle eelkõige hea enesetunde. Peale trenni tunnen end tugevamana nii füüsiliselt kui ka vaimselt. 

Mida soovitad inimestele, kel on treeningutes paus sisse jäänud ja kel on raskusi, et end taas liikuma saada?

Tuleb end lihtsalt liikuma sundida. Algus on alati raske, kuid kui juba ennast liikuma saad, muutub see peagi harjumuseks. Tahet on võimalik treenida. Ilma sisemise distsipliinita ei saa kaugele jõuda. Lohutuseks võib öelda, et kõikidel on pause sisse jäänud. Alustada võib ju väga lihtsalt: kasvõi mõnusa jalutuskäiguga koos parima sõbraga.

Mida soovitad neile, kel on kalduvus liiga agar olla?

Kõike tuleb mõõdukalt teha. Kuna ma ise ka olen sageli liiga agar, pean oma soovitust ka ise kuulda võtma. Siinkohal on suureks toeks professionaalsed treenerid, kes hoogu maha võtavad, sest tipptulemuste püüdmiseks on vajalik siiski vormi ajastada.

Mida soovitad neile, kes arvavad, et nad on liiga koledad või paksud või vormist väljas?

Lihtsalt ennast kokku võtta ja end motiveerida. Ega niisama tugitoolisporti harrastades midagi ka paremaks lähe. Et ennast vormi saada, tuleb ju kunagi ja kusagilt alustada. Kindlasti aga ei tohiks hetkevorm saada takistuseks trenniminekule. Ilu on ka vaataja silmades. Kõik inimesed on tegelikult ilusad - vähemalt kellegi jaoks. Maailmas polegi ühtegi koledat inimest ja ka moes on läbi ajastute olnud erinevad figuurid. Tänapäeva nn. iidolid, piitspeenikesed modellid, poleks saanud aegadel, mil tegutses maalikunstnik Rubens, sugugi tähelepanu, sest tol ajal olid teadagi moes lopsakad daamid. Eks igal inimesel on omad iluideaalid ja maitse, kuid ühiskonna poolt pealesurutud nn. normide järgi pole mõtet joonduda. Igas inimeses võiks olla nii palju julgust ja vabadust, et ise valida, mis talle tõeliselt meeldib. Hea uudis neile, kes on vormist väljas, on see, et vormi on võimalik kergelt muuta. Oleme nagu savi. Meist võib vormida mida iganes. On uskumatu, mida ühe kehaga teha võib.

Mis on Su edu saladus ja võti? 

Ma ei oskagi öelda. Pole mingit erilist võtit. Ma teen lihtsalt teiste tervetega trenni nii nagu midagi viga polekski. Ja nii ongi.

Mida soovitad lastele ja peredele?

Liikumine on üks hea tervise alustalasid ning seda harjumust tuleks lastele „süstida“ juba varasest lapsepõlvest. Kuna kõik saab alguse kodust, siis siin on lapsevanematel suur osa eeskuju andjana ja liikumise tähtsuse selgitajana. Kindlasti aitavad kaasa ka lasteaed ja kool, mis peaksid soosima laste kehalist tegevust. Vahel tuleb lapsi ja noori ka tagant tõugata ja utsitada ning aidata leida neile omane ja meeldiv ala, millega tegeleda. Tean seda enda näitel, kuna minu tee kergejõustiku juurde oli samuti käänuline.

Paljud sportlased on öelnud, et nad on liikumissõltlased. Kas ka Sina? 

Võib nii öelda küll. Ei suuda olla ühtki nädalat ilma trennita. Kuigi oleme vaimsed olendid, on meie keha mõnes mõttes keemiakompleks. Pole ju kellelegi saladus, et treeningutel lisandub organismi heaoluaineid nagu serotoniin ja endorfiin. Sport on üks tervislikumaid ja rõõmupakkuvamaid sõltuvusi maailmas.

Inimesed kurdavad sageli eluraskuste üle ja leiavad 100 põhjust, miks nad liikuda ja trenni teha ei saa. Mis on Su sõnum neile? 

Tuleb valida endale jõukohased spordialad. Igasugune enese liigutamine on kasulik. Ei pea ju tegema just tippsporti. Võib ka kasvõi koeraga jalutada või jalgrattaga tööl käia. Sageli kurdavad need, kel tegelikult raskusi polegi. Kui on aega veel kurta, siis järelikult pole sageli raskus veel nii suur. Põhjuse tegemiseks leiab alati, kui selleks soov on ja ka vastupidi. Minu sõnum neile on selline: austage, armastage ja väärtustage ennast, sest kõik, mida teete, teete endale.

Kui oluline on Sulle toitumine? Millest lähtud menüü valikul?

Kõik toiduained on muidugi tähtsad, aga oma toiduratsioonis pean tähtsaks eelkõige valke, sest nendest ehitab organism lihaseid üles, kuid tähtsad on ka süsivesikud, rasvad ning vitamiinid ja tasakaal nende vahel. Ma ise söön reeglina 3 korda päevas. Ideaalis sooviksin süüa nii, et saaksin kõik vajaliku terves päevas kätte, kuid alati ei jõua ise endale selliseid söögikordasid organismile pakkuda. 

Kas praegusel ajal on Sinul kui noorel ja väga andekal sportlasel toetajaid juba kergem leida, kuna on ette näidata tulemusi?

Alguses oli muidugi raske, kuid võib öelda, et mida aeg edasi, seda paremini hakkab ka nimetatud osas minema. Eks tulemused loovad eeldused, et leida neid, kes õla alla panevad, kuid selleks, et tulemusteni jõuda, on tihti vaja ka varem toetust.

Kuidas kirjeldaksid oma treeningnädalat?

Hetkel on nii - öelda kergemad trennid: nädalas 4-5 korda trenni. Praegu treenin topispalliga ja tegelen rohkem jalgade treenimisega. Uue aasta alguses hakkavad trennid intensiivsemalt toimuma. Jaanuarist hakkan rohkem panustama jõu- ja vastupidavustreeningutele. Taastumine saab olema väga tähtis, et lihased ei oleks liialt krampis ega valusad. Eriti enne võistlust.

Kui oluline on Sinu jaoks puhkus ja taastumine?

Puhkust ja taastumist on muidugi vaja, kuid vahel tekib mul sellega raskusi: tahan alati rohkem teha. Siiski olen suutnud enne suuremaid võistlusi ületreenimist vältida. Eks see tipptasemel treenimine paras kunst ole. Superkompensatsiooni mehhanism toimibki, kui viia organismi kurnatuse piirile, kuid samas kui üle pingutada – st. üle piiri minna - tuleb hoopis tagasilöök. Iga tipptasemel sportiv inimene peab olema ka veidi kunstnik ning kui tahe ja visioon on, tuleb ka keha järele. Tipus on sageli vägagi nutikad ja targad inimesed, kes oskavad nii puhata kui ka rasket tööd teha. Igaühel meist on nõrk koht: mõni ei suuda piisavalt puhata, teine teeb aga liiga vähe trenni. Aga kui enda nõrgima lüliga tööd teha, saab selle pöörata hoopis oma tugevaimaks küljeks.

Kas iseloomu saab treenida?

Mingil määral ikka saab. Oleneb muidugi inimesest: kes suudab end kokku võtta ja kes mitte. Iseloomu päris treenida ei saa, aga muuta saab mingil määral ikka. Nii et nüüdsest muudad end ja nõnda juhtubki. 

Kuidas laiendada oma piire, võimekust, sooritust?

Oma piire saab laiendada pisikeste sammude kaupa. Kasvõi võtad iga päev ühe hea harjumuse juurde. Näiteks lood teadlikult korda enda ümber. Paned asjad õigetele kohtadele. Kui ruumis energia voolab, saab minna edasi. Oma piire võib laiendada vabalt enda sisse rändama minnes, kuid samas on head ka välised toetajad. Nii saab oma võimekust ja sooritust parandada, järgides oma teejuhi või treeneri õpetussõnu. Spordi kontekstis on väga oluline mitte viilida trennidest, kuid samas kuulata oma keha ja kui mõni päev on organism väsinud, peabki tegema kergema trenni.

Kust ammutad oma jõudu ja väge?

Mulle lihtsalt meeldib end ületada - see on minu sisemine asi. Eks igas inimeses on oma salajased jõuvarud ja väeallikad. Sageli polegi inimesed ise kõikidest oma jõu ja väeallikatest teadlikud. Näiteks arvavad inimesed sageli, et on nõrgad ega talu stressi või siis vastupidi. Kuid kriitilises situatsioonis võib selguda, et kõige sitkem on iseloomult just see, kes pidas end hädavareseks ja suure egoga inimesed võivad vahel hoopis verest välja lüüa. Sageli inimesed ei aimagi, kui palju jõudu, väge ja imesid nende sees peidus on. Neil pole olnud lihtsalt elus veel situatsioone, mis neid välja tooks. Kõiki inimesi, nii ka mind, varustavad väega ja toetavad loodus, suhtlemine sõpradega ja perekond. Kuid midagi peab jääma ka saladuseks - omaenda salajõujaamaks, mida mitte keegi teine ei teagi.

Mis on Su senise sportlasetee kõige eredamad hetked? 

Senini on EM Walesis 2014. See tundus siiamaani kõige konkurendirohkem võistlus. See võistlus näitas mulle, et trenni on veel vaja kõvasti teha, et esimese kolme sekka pääseda.

Mis on Sinu lõpusõnad Eestimaa harrastajatele Liikumisaasta lõpu puhul?

Vaimne tervis algab füüsilisest. Liikumine on vaimse tervise alustala. Nagu lillele piisab piskust veetilgast ja paarist päikesekiirest, et õide puhkeda, nii ei vaja ka inimorganism hea tervise hoidmiseks meeletuid pingutusi. Kui liikuda kasvõi üks tund aktiivselt kolm korda nädalas, pikendab inimene juba oma eluiga ning näeb kindlasti kahekümne viie aasta pärast oluliselt noorem ja kaunim välja.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

SPORT TOP

Viimased uudised