„Hiina taoistliku filosoofia järgi sünnib inimene maailma piiratud koguse eluenergiaga. Eluenergia, mida on küll raske määratleda, hoiab inimese elus ja laetuna. Traditsioon tunneb eluenergiaid üldnimetusega chi, praana jms," alustab Peeter Liiv. Iga inimene koob elu jooksul oma isiklikku elupilti. Mida terviklikum ja rikkalikum pilt tuleb, seda rahulolevam on meie hing. Hinge jääb valu ja tühjus, teostamata unistused ja elamata elu. „Selle sideme säilides aga saame edukalt parandada oma meelt - iseloomu - ja arendada kõiki oma hingeomadusi: meeltetaju (sh ilumeelt), tundeid, mõtlemist, intuitsiooni, kujutlusvõimet ja vaistu," loetleb Peeter, kelle peas on paljud inimeseks olemise süsteemid läbitöötatud.

Rõhuvad tunded

„Inimene kulutab väga palju energiat tunnetele nagu viha, hirm, ärevus, muretsemine ja kurbus, aga ka ülemeelikus jt meid alatasa kaasa kiskuvad antipaatiad ja sümpaatiad. Parim energiasäästlik olek on neutraalne ehk nn keskel olek," ütleb Peeter Liiv.

Nii nagu läbitöötamata kurbus võtab palju jõudu, kulutab seda ka armunud ja eufooriline olek. Tundeid ja mõtteid saab aga teadlikult juhtida. Inimene saab ise igal hetkel otsustada, kuidas ta millelegi reageerib, kas positiivselt, negatiivselt või hinnanguid andmata neutraalse vaatlejana.

Emotsionaalsed sisedialoogid

Üks suurimaid energiaröövleid on sisemiste emotsionaalsete dialoogide pidamine. Tüüpilisim on peamurdmine selle üle, mida minust arvatakse. Palju energiat kulub ka siis, kui tahame panna teisi tegema asju, mida nad teha ei taha. Me soovime neid muuta oma egost ja hirmudest lähtuvalt n-ö tublimaks - edumeelsemaks ja tahtejõulisemaks -, kasutades selleks oma tahtejõudu.

Kõik sellised teistega tegelemised enda eluga tegelemise asemel kulutavad olulisel määral elujõudu. Dividende annaks endale esitatud küsimused nagu „Kes olen mina ja mida mina vajan?", „Kas mõtlen enda või teiste mõtteid?", „Kas täidan enda vajadusi või hoopis ema/partneri vajadusi?" Teiste muutmise asemel on tulemuslikum muuta ennast ja olla sellega teistele eeskujuks. Kes ei tahaks olla koos inimesega, kes on edukas ja õnnelik, suhtub teistesse hästi, on lahke, kallistab, tunneb siirast huvi, naeratab ja toetab? Levinud on ütlus, et energia liigub sellesse, millele keskendutakse.

Energiaallikad

Uut igapäevast jõudu ammutavad inimesed peamiselt neljast allikast - maast, veest, õhust ja tulest. Maast saame toidu, veest joogi, õhust hapniku ja päikeselt tuleenergia. „Selleks, et olla teadlik oma elujõu otstarbekast kasutamisest, võib endalt ikka ja jälle küsida: „Millises seisundis minu meel parajasti on?", seda niimoodi valvates ja vajadusel parandades. Kui avastame näiteks, et meis on ärevust, kannatamatust, muret, ahnust, kadedust, viha või hirmu, on meie kõige pakilisem ülesanne muundada see mõistmiseks, rahuloluks, usalduseks, tänutundeks, imetluseks ja entusiasmiks. Selleks saab rakendada vastavaid vahendeid - n-ö psüühilist kiirabi (Sedona meetod, tonglen, EFT, TRE jt), palvet, meditatsiooni, vestlust mentoriga vmt," räägib Peeter ja soovitab lisaks valvata oma meelt ka järgmiste oluliste küsimuste toel.

Küsi endalt:

kas olen teadlik oma kehast?

kas joon piisavalt puhast ja elavat vett?

kas liigun piisavalt?

kas magan mugavas voodis ja puhkan välja?

kas olen teadlik oma emotsioonidest?

kas olen teadlik oma mõtetest?

kas leian aega vaikuseks, meditatsiooniks, rahunemiseks ja sisekõneks?


Loe ajakirjast Sport veebruari numbrist artiklit täispikkuses, kus saad vastused:
- Millised on elujõu kulutamise viisid
- Mida teha sisemiste hirmudega muutuste eest
- Millise tegevusega saame siis hoida ja säilitada eluenergiat
- Kuidas mõtestada lahti endalt nende 7 küsimuse esitamist