TÖÖKOHASPORDIKUU MISSIOON: Marti Soosaar: sportimine tööaja vahel annab energiat ja aitab mõtteid koguda



TÖÖKOHASPORDIKUU MISSIOON: Marti Soosaar: sportimine tööaja vahel annab energiat ja aitab mõtteid koguda
Stardist jooksevad välja SportID töötajad Ermo Tikk, Marti Soosaar ja Mikk Mihkel NurgesErakogu

Septembris toimub EOK ja Ühenduse Sport Kõigile eestvedamisel töökohaspordikuu. Eesmärgiks on teadvustada liikuva eluviisi olulisust ning tõsta liikumisharrastusega tegelevate inimeste hulka Eestis. Lisaks tuleks välja tuua positiivseid, koheseid ja viitega efekte ning efektiivsuse tõusu ettevõttes, kus toetatakse inimeste liikumisharrastust. EOK ja Ühendus Sport Kõigile panustavad rahva tervise ja liikumisharrastuse edendamisse ja toetavad seeläbi riigi poolt seatud eesmärki. Marti Soosaar on SportID asutaja ja tegevjuht ning Eesti Firmaspordi Liidu asutaja ja juhatuse liige.

Marti, kuidas avaksid töökohaspordi mõistet?

Töökohasport tähendab töö ajal tehtavat või tööandja poolt motiveeritud kehalist liikumist, mis ei ole seotud tööülesannete täitmisega ning mille eesmärgiks on töötaja hea tervise ning vaimse ja füüsilise võimekuse tagamine.

Mis on töökohaspordikuu missioon?

Missioon on väga lihtne: et tööandjad toetaksid rohkem oma töötajate liikumisharjumusi. Seda nii rahaliselt kui ka lihtsalt teemat töökohal inimeste teadvusse tuues.

Töökohaspordikuu avamine Foto: Rauno Volmar
Töökohaspordi all peame silmas tööajal tehtavat või tööandja poolt soodustatud liikumist. Selle eesmärk on aidata kaasa töötaja heale tervisele ning vaimsele ja kehalisele võimekusele. Töökohaspordikuu on hea võimalus positiivsete muutuste tegemiseks, panustades oma töötajate tööergonoomikasse, kontorivõimlemisse ja igapäevasesse liikumisse. Tööandjate kõrval on oodatud initsiatiivi võtma ka töötajad ise, leides viise liikumiseks iseseisvalt või kolleegidega. Regulaarne kehaline koormus tõstab töövõimet, vähendab stressi ja töötajad on harvem haiged. Kõik see omab postiivset mõju organisatsioonide ja ettevõtete töö eesmärkide saavutamisele
EOK Liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi kommentaar:
EOK Liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi ja EOK meedia projektide juht Aivo Normak
Seotud lood:


Palun räägi, mis veel kuu vältel toimuma hakkab?

Töökohaspordikuu vaieldamatu tippsündmus on Euroopa spordinädal, mis toimub vahemikus 23.-30. septembril. Selle raames toimuv Sügisspartakiaad annab kümnetele firmadele ja asutustele võimaluse saata oma töötajaid erinevaid spordialasid proovima. Selle kohta leiab lähemat infot kodulehelt spartakiaad.ee
Samuti julgustaksin kõiki töötajaid osalema neljaliikmeliste tiimide vahelises võistluses „Kondimootoriga tööle!“. See võistlus algab 4. septembril ja kestab kuni 29. septembrini. Selle jooksul tuleb kõik oma käimised ja rattasõidud üles märkida liikumispäevikusse ning usinamatele tiimidele on mõistagi väärikad loosiauhinnad. Sellele võistlusele saab registreeruda kodulehel sportid.ee

Töökohaspordikuu avamine: esiplaanil EOK president Urmas Sõõrumaa Foto: Oleg_Harchenko, Oleg Harchenko

Millised on spordinädala ja spartakiaadi plaanid?

Sügisspartakiaadil tahame Tallinnas ja Tartus liikuma saada 800-1000 inimest. Saab proovida erinevaid spordialasid, mida võib-olla kunagi proovitud ei ole ning nendes võistelda oma kolleegidega aga ka konkurentidega ja koostööpartneritega. Proovida saab muuhulgas näiteks vibulaskmist, kardisõitu, ujumist, bowlingut ja mitmeid teisi spordialasid. Väga paljud suured Eesti ettevõtted võtavad spartakiaadist osa, nagu näiteks Swedbank, Elisa, Tallinna Lennujaam, Kalev, Danske Bank ja väga paljud teised. Võite julged olla ning kindlad, et teie ettevõttes on ka mõni töötaja, kes tahaks neid alasid proovida. Spartakiaadi eripäraks on veel see, et igal õhtul pärast tööpäeva on kavas üks spordiala. Ja järgmisel päeval juba järgmine ala.

Mida annab sportimine tööaja vahel?

Energiat ja aitab mõtteid koguda. Tervist samuti. Vahel küll ka võtab. Kolm nädalat tagasi näiteks väänasin seiklusjooksul hüppeliigest ja seetõttu on üsna raske trennirongile tagasi saada. Olen ikka hakkama saanud. Aga kokkuvõttes, isegi hoolimata väikestest vigastustest, mis on paratamatud, on sportimine kindlasti kasulik, mitte kahjulik.
Uuringud näitavad, et ettevõtted, mis panustavad rahaliselt sellesse, et nende töötajad oleksid kehalised aktiivsemad, saavad perspektiivis selle raha kuuekordselt tagasi. Kui teie firmas midagi töötajate tervise heaks ei tehta, siis kaotate iga aastaga edumaad neile, kes sellega tegelevad. Pikas perspektiivis panevad sellised firmad ühel hetkel pillid kotti või jäävad vegeteerima.

Pildil esiplaanil vasakult: (SportID tiim 2015) Artur Käpp, Marti Soosaar ja Silvia Tänav. Oulus Polar Bear pitching nimelisel äri ideede esitlusvõistlusel, kus tuli jääaugus kohtunikele oma äriideed esitleda. SportID saavutas sel võistlus teise koha. Erakogu

Kas näed Eesti ettevõtetes toimumas paradigmaatilist nihet töötajate liikumise toetamise kontekstis?

No nii radikaalseid sõnu nagu paradigma ei julgeks kasutada. Aga nihe paremuse poole on olnud ilmne. Lõunanaabritest oleme selles valdkonnas mõtlemises kümmekond aastat eespool. Pool aastat tagasi rääkisin Läti Fitnessiklubide Liidu presidendiga, kes ütles, et Läti firmaomanike suhtumine on selline, et töötajatele peale palga mitte midagi anda ei soovita ja riigile makse maksta samuti ei soovita. Sest poliitikud varastavad kogu raha ära. Nii ütleski. Mul oli isegi natukene piinlik kuulata, kuidas ta oma riiki ja rahvast mustas ja mõtlesin sellele, et meie, eestlased, kipume ka seda üsna tihti tegema. Tegelikult ei ole meil alati asjad kõige halvemad, kohati on isegi üsna mõistlikud. Aga selge on see, et suhtumise muutus peab tulema ka Lätis ja Leedus ja teistes riikides, sest me oleme kõik samas majandusruumis ja ühendatud anumates vedeliku nivoo pisitasa ühtlustub.

Milline on ideaalne töökoht?

Selline, kuhu rõõmuga lähed.

Kui palju trenni inimesed nädalas võiksid teha, et tagada terve ja pikk elu ning hea elukvaliteet?

Nii palju, et nad oleksid oma kehaga rahul ja neil poleks vähesest liikumisest tingitud tervisehädasid. Aga võib olla ka mitte liigsest liikumisest tingitud hädasid. Mahtu ja intensiivust tuleb valida personaalselt, aga ideaal oleks seal kahe äärmuse vahel.

Milliseid ettevõtteid tood teistele eeskujuks (liikumise kontekstis) ja miks?

Tahan hetkel tuua välja ühe ettevõtte: Tallinna Lennujaama Spordiklubi. Põhjusel, et nad on kahel viimasel aastal võitnud Eesti Sportlikema Ettevõtte tiitli, aga kindlasti ka sellepärast, et nad on need tiitlid võitnud tänu järjepidevale tööle. Esimestel aastatel, kui nad firmaspordi sarjas mõnedel üritustel kätt proovisid, ei olnud sellist edu kuskilt paistmas. Tarvi Pihlakas on klubi juhina suutnud oma tiime viimaste aastate jooksul suurepäraselt organiseerida, motiveerida ja võistlusteks ette valmistada. Nende ettevõte korraldab tihti ühiseid treeninguid enne võistlusi ja see, mis nad on saavutanud oma tiimis, on muljetavaldav ja eeskujuks kõigile. Aga muidugi on ka mitmeid teisi tublisid firmasid, kes soovivad neid selle sportliku ettevõtte troonilt võib-olla juba sel hooajal tõugata. Kui poleks sportlikke ettevõtteid, siis poleks ju ka see tiitel nii hinnaline.

Kui palju tõstab liikumise harrastamine töötajate efektiivsust?

Guugeldage Johnson & Johnson töötajate seas tehtud longituuduuringut, kuidas nad töötajate tervisele panustades oma raha kordades tagasi said. Kui olete ettevõtte personalijuht, siis kindlasti võiksite selle materjaliga tutvuda.

Mis on Sinu isiklik missioon Eesti spordimaastikul?

Mõned korrad on seda minult küsitud ja üldiselt olen vastanud, et saada rohkem inimesi liikuma. Vahel mõtlen, et ega ma ju igapäevast tööd tehes ei mõtle pidevalt sellele missioonile. Igapäevaselt tahaks pigem, et oleks huvitav teha seda tööd, mida spordi korraldamine kahtlemata on. Tahaks, et kolleegid oleks toredad ega tekitaks mõttetut lisastressi, nagunii iga töö seda omajagu tekitab, kui on soov mingi tulemus saavutada. Õnneks on ka sellega päris hästi, meil on Firmaspordi Liidus ja SportID-s väga lahe punt koos.

Mis on olnud olulisemad märksõnad Su tegemistest aastal 2017?

Viimaste aastate olulisemaks märksõnaks on kindlasti SportID. See on firma, mis on välja kasvanud Eesti Firmaspordi Liidu tegevusest, aga tänaseks haldame me juba sadade Eesti suurte ja väikeste ettevõtete spordi- ja tervisetoetusi. Tahame oma äri laiendada ka väljapoole Eestit ja teisi Baltimaid. Sellesuunaline töö võtab enamiku igast päevast.

Kuidas Sport ID-l läheb?

SportID-l läheb hästi. Oleme saanud Eestis jalad kenasti alla. Kasumis küll ei ole, sest arendame oma programmi ja suuname teenitud raha kasvu ja mitte ainult. Kaasasime möödunud suvel ka investoritelt lisaraha, et panna oma teenus tööle Saksamaal ja teeme selleks esimesi ettevalmistavaid samme. Meil on Saksa turul eestvedaja välja valitud ja hetkel ettevalmistused käivad, et 2018. saaksime teha seal esimesed eurod käivet.

Käisid Hiinas vaatamas, kuidas on korraldatud esimene kepikõnni maailma karika etapp. Millised muljed olid?

Jah, vastab tõele, et suvepuhkuse ajal sai tehtud ka väike visiit Hiinasse, Qinghai provintsi. Eesti Kepikõnni Liit sai kutse osaleda ja pakkus osalemisvõimalust liikmetele sellisel tingimusel, et võetakse ka võistlusest endast osa. Nii ma siis läksin. Mul läks kokkuvõttes päris hästi, kehaline vorm sel suvel oli üsna korralik ja saavutasin sel uuel alal kuuenda koha nii 10 km kui poolmaratoni distantsidel. Isegi 200 jüaani auhinnaraha sain, mis on umbes 25€ kandis. Natukene naljakas oli tõesti, esimesed võistlejad olid kõik hiinlased ja nende liikumisstiilist vaadates tundus, et endised võistluskäijad. Tehnika oli ikka midagi muud, kui minu kiire koperdamine. Ei julge ennustada, milline selle ala tulevik on, aga hiinlased igatahes oskavad selliseid asju korraldada. Kõik asjad olid organiseeritud, tantsutüdrukud ja pealtvaatajad ja kohaliku linna bossid avamas. Eestis midagi sellist teha poleks kindlasti võimalik ja ma pole isegi kindel, kas see on hea või halb. Mulje korraldusest oli igatahes võimas.

Kepikõnni MK finiš. Poolmaratoni lõputõus ja lõpuks 6. koht.


2018. aastal kaob erisoodustusmaks sportimiskuludelt. Mida ootad sellest?

Eeskätt usun, et nüüd on firmadel, kes seni midagi ei teinud, vabandused otsas. Suhteliselt halb oli kuulata neid vabandusi, kuidas firmad ei toeta oma töötajaid, sest riik küsib maksu. Umbes sama jutt oli, et kui rahvariidemustriga kootud sõrmikud ERMis maksavad 50€, siis odavam on endal käsi otsast lõigata, et ei peaks kindaid ostma.
Hetkel on makromajandusnäitajad ka kõik laes, mõni ütleb, et võib olla liigagi head. Eeldan, et väga paljud ettevõtted hakkavad oma töötajate sportimist senisest oluliselt enam toetama. Kindlasti tahaks loota, et see täidab ka spordisaalid ja terviserajad ning loob võimalusi ka paljudele uutele spordi- ja fitnessklubidele turule tulekuks.

Kuidas leida endale sobiv liikumine?

Proovi hulga erinevaid asju, vaata, mis kehale haiget ei tee ja hingele rõõmu teeb ja anna tuld, nagu EKRE ütleb.

Mida soovitad peredele ja paaridele liikumise kontekstis?

Hea küsimus. Aga ma vist ei üllata kedagi, kui ütlen, et kasutage ühist vaba aega koos liikumiseks. Äkki on mingi tore liikumisharrastus, mida tahate koos teha ka väljaspool voodit. Nagunii kulub aeg tööl ja muid olmeasju ajades ja ühine aeg on defitsiit. Kui siis ka eri radu pidi ringi joosta, jääb väärt ressurss kasutamata.

Kuidas motivatsiooni kõrge hoida ja aastaringselt järjepidevalt liikuda?

Registreeri end mõnele võistlusele ja avastad, et motivatsioon harjutada tuleb kohe tagasi.

Mis on Sinu üleskutse käesoleva kuu puhul?

Võtke osa maksimaalselt paljudest kuu jooksul toimuvatest üritustest. Muutke oma töökoht 20% sportlikumaks ja hoidke sama joont ka järgmistel kuudel.

Marti koos kohalike Hiina “tantsutüdrukutega” enne 10 km kepikõnni etapi starti.

Marti koos Hiina Kepikõnni Liidu presidendi, Rahvusvahelise Kepikõnni Liidu presidendi ning MK etapi peakorraldajaga. Kuuenda koha eest sai ta medali.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

SPORT TOP

Viimased uudised