Tallinna maratonil osalejad saavad unikaalse disainiga medali
Medali loomine on Priit Verlini arvates natuke nagu poppmuusika tegemine. „Disain peab olema kiiresti hoomatav, arusaadav, äratuntava käekirjaga ja mida vähemaga oma sõnumi edasi anda suudad, seda parem. Olen alati püüdnud ka mingi vimka sisse tuua – varjatud väikesed detailid, millele peale vaadates saad toimuvast aru. Tervik moodustub koos paelaga, mille valmistamise võimalused on tänapäeval lõputud,” kirjeldab kunstnik.
„Asi, millega tuleb kaua pusida, ei tõota head nahka. Idee vormistamine kestab üldiselt paar-kolm tundi, aga see kujundustöö, mis toimub kusagil alateadvuses, kestab ikka oluliselt kauem. Üldiselt olen ma siiani klientidega suhteliselt kiiresti ühise keele leidnud, esitan kaks või kolm kavandit, mille pealt sünnib valik,” räägib Verlin ja lisab, et ürituse korraldajale jääb ikka lõppsõna.
Inspiratsioon Eestimaa loodusest
Tallinna maratonile on Priit Verlin medaleid teinud alates aastast 2010, kuid tänavuse medali kujundamine on ka meistri jaoks teistsugune. „Mati Lilliallik tuli minu juurde sooviga teha soliidne, juubeliaastale kohane rahvuslik medal. Võtsime aluseks rukkilille – jõuline, aga samas neutraalne ja seostub Eestiga. Sellest õhkub põhjamaa puhtust, lihtsust, joonte distsipliini. See sümboliseerib ka elu andvat päikeseratast, mis koos paela ja trikoloori värvi särgiga moodustavad terviku,” räägib Verlin. Kujundus ja materjal on kõigil kolmel medalil sama, põhimotiiv on proportsioonis väiksem, kuid pinnaviimistlus ja värv on erinev.
Maratonidistantsi läbijatele riputatakse tänavu Tallinnas kaela kuldne 80 mm diameetriga medal – suurim, mis võistluse jaoks kunagi loodud. Poolmaratoni ja 10 km trassi läbijad saavad vastavalt hõbedase 70 mm ja pronksise 60 mm suuruse läbilõikega aurahad.
Miks Priit Verlin aga üldse medaleid tegema hakkas, kus medaleid toodetakse ja kuidas need Eestisse jõuavad, loe edasi ajakirjast Sport!
