FOTOD: President Ilves avas heategevusliku teatejooksu
Täna tulid kokku enam kui 9500 last, et joosta üle Eesti toimuval heategevuslikul Teatejooksul. Teatejooksul osalemisega kutsuvad lapsed kõiki üles mõtlema liikumisvõime kaotanud lastele, kelle ravi heaks saab annetada, helistades numbril 900 7777 (kõne hind 7 eurot). Tallinnas avas Teatejooksu president Toomas Hendrik Ilves.
"Teatejooks on kiirelt kasvanud Eesti suurimaks laste- ja noortespordiürituseks ning saanud väga paljude laste jaoks iga-aastaseks traditsiooniks, mis teeb meile väga suurt rõõmu. Teatejooks annab noortele võimaluse tunda rõõmu liikumisest ning samal ajal anda moraalne panus nende eakaaslaste toetuseks, kes on liikumisvõime kaotanud. Loodame väga, et täiskasvanud hindavad laste aktiivsust ja soovi head teha ning annetavad heategevustelefonile 900 7777 helistades,“ lausus Teatejooksu üks eestvedaja Erik Pallase
Teatejooks on Eesti suurim üritus, kus lapsed ise annavad oma panuse heategevuse heaks. Teatejooks toimus täna korraga 21 Eesti paigas: Tallinnas, Elvas, Haapsalus, Jõgeval, Keilas, Kuressaares, Kohtla-Järvel, Kärdlas, Narvas, Otepääl, Paides, Raplas, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Sillamäel, Tartus, Toilas, Valgas, Viljandis ja Võrus. Teatejooksu stardipaugu andis Tallinnas Kadrioru lossi ees pargis president Toomas Hendrik Ilves. Tartu jooksu avas linnapea Urmas Klaas, teistes linnades viivad jooksu avamise läbi samuti kohalikud juhid. Laste soojendusvõimlemist juhendasid mitmed tuntud sportlased, näiteks Elvas kahevõistleja Kristjan Ilves, Kohtla-Järvel maadleja Aimar Andruse ja suusaorienteeruja Jonne Rooma, Kuressaares purjetaja Maria Pihlas ning paljud teised. Teatejooksul võitjaid välja ei selgitata, oluline on osavõtt.
Lapsed juhivad oma pealehakkamise ja jooksuga täiskasvanute tähelepanu annetamisvõimalustele. Teatejooksuga kogutud annetused jagunevad kaheks: üks pool läheb 6-aastase Kose tüdruku Kertu, teine 4-aastase Tallinna tüdruku Uljana ravi toetuseks. Kertu sündis tugevalt enneaegsena lausa kaks ja pool kuud enne tähtaega. Tema kõndimist takistab alajäsemete spastilisus, mistõttu vajab ta liikumiseks nii tugiortoose kui ka kõnniabivahendeid. Uljana on aga sünnijärgse trauma tagajärjel spastiline – see tähendab, et tema lihased on kanged ning lihastoonus on nii kõrge, et liikumine on raske.
