Kuidas käituda avalikel liikumisradadel?
Tähtvere Puhkepargi juhataja Jane Jakobson pani kokku mõned soovitused, kuidas peaks käituma avalikel liikumisradadel. Ajendi selleks andiks hiljutine inetu lugu Suusaliidu juhatuse liikmega, kes väljendeid valimata pritsis sappi jalgu jäänud pühapäevasportlase pihta. Lisaks käib erinevates suusafoorumites pidev arutelu selle üle, kes võib kus ja millal sõita.
Rulluisutaja kutsus jalgratturile politsei. Mudelautodega rullirajal sõitjatele kutsuti politsei. Noor ema sai terviserajal lapsekäruga jalutades mööduvalt sportijalt sõimata, et tema koht pole siin. Kelgutajad aetakse alati suusanõlvalt ära. Suusatajast kihutas mööda koerterakend, sõitja karjus selja taga „eest ära!“.
Need on näited Tähtvere Puhkepargi igapäevatööst. Ilusal talvepäeval võib Tartu laululava ümbruses kohata üle tuhande aktiivselt vaba aega veetva külastaja. Umbes kolmandik neist suusatab, teine uisutab ja ülejäänud kelgutavad. Ilusal suvisel päeval aga peidab Tähtvere dendropark endas koertega jalutajaid, rattureid ja kepikõndijaid. Ühed radade kasutajad eeldavad, et territoorium oleks selgelt viidastatud, kes seal tohib viibida ja mida teha. Teised arvavad, et tegemist on avaliku maksumaksja poolt rahastatud territooriumiga ja nende kui maksumaksjate õigusi seal viibida ei piira ei sildid ega aiad.
Väike teemakohane diskussioon ei teeks paha ja pakun algatuseks välja standardsed soovitused avalike rekreatsioonipaikade kasutamiseks ilma, et peaks oluliselt piirama kellegi õigusi seal viibida.
1) Kuidas liikuda? Kui rada pole märgistatud teisiti, valitakse liikumissuund kellaosuti liikumise järgi ehk rajal liigutakse päripäeva.
2) Kus liikuda? Kirjutamata reegel on, et aeglasemad liiguvad raja paremas servas, möödujad ja edasijõudnud vasemas servas. Liigutakse ühtlasel trajektooril. See tähendab, et lapsekäruga jalutajad ja väikesed, alles jalgrattasõitu õppivad liiklejad, võivad küll radu kasutada, kuid peaksid seda tegema hanerivis ja ilma rajal vänderdamata. Kui rada on märgistatud ratturite ja jalakäijate tsoonideks, on jalakäijatel kohustuslik kasutada jalakäijate rada ning jätta ruumi ka tagantpoolt mööduda soovijatele ehk siis ikkagi võiks liikuda raja paremas servas. Sageli on aga halb näide, et olgu tee kui lai tahes, selle hõivab servast servani üks koosliikuv seltskond ja möödujad peavad oma tee sealt vahelt läbi pressima.
3) Kuidas riietuda? Pole oluline, kas seljas on kõige kallim ja uuem poest saadaolev spordiriietus või ehitustunked, ikka peaks kandma vastava spordiala turvavarustust, mis tagab nii sportija enda kui ka teiste sportijate turvalisuse.
4) Millega liikuda? Esimeste talveilmade sage probleem on, et suusalumi on valminud, aga kelgumäed on veel paljad ja kelgutajad vallutavad suusamäed. Paraku kehtib sellises olukorras tugevama õigus ja kui väike kelgutaja suusatajale ette jääb, võivad tagajärjed kelgutaja jaoks traagilised olla. Nii et – suusatajad suusarajale ja kelgutajad selleks ettenähtud kohtadesse. Sama kehtib ka mootorsõidukite, koerterakendite, tõukekelgutajate ja teiste kohta. Igal asjal oma koht. Tasub uurida enne rajale minekut, mis ja kus on lubatud.
5) Mida teha koertega? Kui territoorium on koertele suletud, siis põhjusega. Sportijad ei peaks tundma ennast kui saaki, keda kasutatakse peibutisena koerte kuulekustreeningul. Koerte loomulik instinkt on haukuda mööduvate rulluiskude peale, või mis veel hullem, liikuda üle tee lõhnade järgi, tõmmates tagant lähenevale rullitajale rihma ette. Kui territoorium ei ole koertele suletud, kehtivad seal avaliku korra reeglid, mis tähendab, et lemmikloom peab olema rihmastatud ning tema järelt tuleb koristada. Ärakoristamata koerakaka ei ole mitte ainult kole vaadata, vaid võib näiteks laskumisel suusa kinni võtta ja suusatajale ohtliku olukorra tekitada.
6) Miks on rada kinni? Hoolimata avalikest ja avatud kohtadest, mida võib alati kasutada, on haldajal õigus neid kohti sulgeda kas ürituste läbiviimiseks või hooldustööde tegemiseks. Kui ürituse läbiviimiseks on muudetud rajaskeemi ja rada on ääristatud aedadega, ei tasuks hakata aedu ümber tõstma ja oma igapäevast marsruuti sõitma. Sama kehtib ka ajutiste liiklusmärkide tõttu, mis paigaldatakse enamasti kasutajate turvalisuse huvides. Kasutajad peaksid raja turvalisuses veenduma igakordselt, nt pärast vihma- või lumesadu, ega pole haket rullirajal või ilmaolude tõttu rada jäiseks muutnud. Hooldustöid tehakse üldjuhul kindlatel aegadel ja ohuolukorra likvideerimine ei pruugi toimuda koheselt.
7) Mida teha, kui tuleb häda? Avalikke käimlaid ei ole kindlasti igal pool piisavalt ja kui neid ka on, eelistavad mõned vahetus läheduses oma asja ära ajada. Olgu kuidas on, otsida tuleks siiski varjuline koht rajatistest eemal. Kellelegi ei meeldi päevavalges üle kollaste laikude suusatada või parklas autost väljudes hunnikusse libiseda.
8) Teen, mis tahan? Alkohol ja tubakas, sülitamine ja lärmamine, prahi mahaloopimine ja avalikuks kasutuseks mõeldud objektide eraviisiline hõivamine (sh ilma omanikku teavitamata ürituse korraldamine ja reklaami paigaldamine ilma omaniku loata) ei ole teemaks üheski avalikus kohas. Kui muidu selleks ka õigus tundub olevat, annab see halba eeskuju ja näitab inimese ebaintelligentsust, mistõttu avalikke paikasid aina vähemaks jääb ja eramaadele aina tarasid juurde ehitatakse või matkaradadest kanaleid läbi kaevatakse.
Nii et liigume!
