„Seitsme aastaga on Eesti terviserajad läbinud märkimisväärse arengu. Tänaseks on üle Eesti terviseradasid pea kolm korda rohkem, kui 2004. aastal, mil radade arenguga tegelema hakkasime,“ sõnab Jaak Teppan. 2011. aasta lõpu seisuga on Eestis üle 80 aastaringselt külastatava terviseraja kokku enam kui 700 kilomeetril. 2005. aastal oli terviseradu 30 ja neid külastati peamiselt vaid talvisel perioodil.

„Seda, et eestimaalased pööravad oma tervisele rohkem tähelepanu, näitab ka see, et terviseradasid külastatakse aastaringselt iganädalaselt enam kui 70 000 korral, mis teeb aastas ligi 4 miljonit külastust,“ räägib Jaak Teppan. 2004. aastal terviseradade projekti algatades kasutati talvisel perioodil terviseradu hinnanguliselt 30 000 korda nädalas.

Aastatel 2004 – 2011 on terviseradade arengusse investeeritud üle 22 miljoni euro. Sealhulgas SA Eesti Terviserajad 3,3 mln, kohalikud omavalitsused 7,7 mln, kultuuriministeeriumi 5,2 mln ning Euroopa Liidu erinevad fondid 6,6 mln eurot.

Eeloleval perioodil on Eesti Terviseradade prioriteetideks parandada radade kvaliteeti, luua uusi terviseradasid, parandada radade tähistusi nii suunaviitadega, kui veebis ning leida täiendavaid koostöövõimalusi uute partneritega.

SA Eesti Terviserajad koondab ühe kaubamärgi alla enam kui 80 terviserada üle Eesti, mis paiknevad kokku enam kui 700 kilomeetril ning mida haldavad erinevad omavalitsused, mittetulundusühingud ja eraõiguslikud isikud.

Sihtasutuse roll on toetada kohalikke terviseradu, olla erinevate projektide algatajateks ja abiks parima finantseerimislahenduse leidmisel.

Terviseradade võrgustiku on ellu kutsunud Eesti Energia, Merko Ehitus ja Swedbank, et tagada kõigile eestimaalastele aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus looduses.