Kui 1923. aasta 14. detsembril asutati pallimängulembeste, vaevalt 20 aastaste noorhärrade poolt Eesti Käsipalliliit, siis uue liidu üheks eesmärgiks oli lisaks esivõistluste korraldamisele ka mõõduvõtt lähinaabrite lätlastega.

Just nendesse Vene tsaaririigi kubermangudesse oli XX sajandi teisel kümnendil pealinnast Sankt Peterburist jõudnud uudne ameeriklaste mäng basket-ball. Omariikluse kättevõitmise järel hakkas mõlemas Balti riigis see emotsionaalne pallimäng jõudsalt edenema.

Päris esimene kontakt lätlastega palliplatsil oli 10. aprillil 1923.a. kui Tallinnas Harjuoru võimlas kohtusid Tallinna NMKÜ ja Riia JKS (NMKÜ) meeskonnad. Napp 19:18 (12:9) võit jäi lätlastele. See oli tõenäoliselt üldse üks esimesi rahvusvahelisi jõuproove korvpallis terves Euroopas, Läti kroonikute väitel lausa esimene Vanas Maailmas. Tähtis päev mõlema riigi korvpalli ajaloos on teisipäev, 29. aprill 1924.a. Eelmise päeva hommikul jõudsid lätlased rongiga Riiast Tallinnasse ja kohe sama päeva õhtul oli Harjuoru võimlas esimene mäng, milles Tallinna NMKÜ võitis Läti noorkristlasi Riia JKS (NMKÜ) 28:15 (16:6). Järgmise päeva õhtul kell 8 oli samas saalis esimene maavõistlus.

Taas – lätlased peavad seda mängu päris esimeseks korvpalli maavõistluseks Euroopas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 300 ringis, Päewalehe järgi lausa üle 500, aga niipalju see saal küll ei mahutanud. Korraldusele lisas pidulikkust orkester, kes lätlaste väljajooksu järel mängis nende riigihümni ja siis meie meeste väljajooksu järel Fredrik Paciuse viisi. Kohal oli ka Läti Vabariigi diplomaatiline esindaja, meie poolt EKL-i juhtkond.

Meeskondade algviisikus jooksid väljakule lätlastel puna-valge-punastes särkides Nikolajs Muzis (kapten), Karlis Plorinš, Janis Birkmanis, Voldemars Baumanis ja Alfreds Raminš. Varumeesteks veel Bronislavs Malinovskis ja V. Liberts. Eesti meeskonna sini-valge triibulistes särkides esiviisik oli: Richard Mast (19, kapten, Tallinna Sport), Herbert Unter (18, Tallinna NMKÜ), Robert Silvester (16, Tallinna Sport), Artur Pihlak (21, Tallinna NMKÜ) ja Ralf Uuetoa (17, Tallinna NMKÜ). Varumehena Roman Karro (17, Tallinna Sport). Algul pidid kaasa mängima ka Herbert Niiler (19, Tallinna NMKÜ) ja Heino Uuli (17, Tallinna Sport), kuid nad haigestusid. Siiski Niiler oli sedavõrd tubli, et juhtis mängu vahekohtunikuna.

Uuli asemel mängis Pihlak. Abikohtunik oli lätlane Adolfs Grasis. Ajaloolise esimese korvi viskasid lätlased. Silma hakkas paistma nende parem füüsis, tollases kõne- ja kirjapruugis “olid arenenud lihastikuga mehed”. Nende 187 cm pikkune keskajaja ehk tsenter Muzis, kes viskaski esimese korvi, oli tollaste arusaamade järgi lausa hiiglane.

Eestlaste esimese korvi au jääb ajalooürikuisse ääremängija Herbert Unteri nimele. Mäng jätkus lätlaste üsna jõulise kaitse näol korvi läheduses, mis tingis meie poolt kaugviskeid. Poolajaks seis tasakaalus 6:6. Teisel poolajal jätkus põnev mäng Algul säilus veel võrdne seis, kuid siis järgnes kolm järjestikulist korvi lätlastelt, kelle seast paistis eriti silma juba nimetatud tsenter Muzis.

Lõpuvile kõlades oli seis Läti kasuks 20:16. Sellega oli maha torgatud esimene maamärk Eesti – Läti tänaseks juba 94 aasta pikkuses vastasseisus.

Loos kasutatud allikad: Päewaleht, Vaba Maa, isiklik arhii