TÄHTEDE MÄNG: Läti meeste korvpall on Eesti koondise eest ära spurtinud! Meie edu jääb aastatesse 1960-1979...

Läti korvpallil täitus möödunud aastal 95 aastat. Kokkuleppeliselt peavad nad oma korvpalli sünniaastaks 1922. aastat, mil moodustati esimesed meeskonnad ja NMKÜ liinis hakkas korvpalli õpetama USA-st saabunud instruktor H.D. Anderson. Allpool teine lugu Eesti ja Läti korvpalliajaloosarjast.

Korvpalliliidu asutasid lätlased vaid paarkümmend päeva enne meid – 26. novembril 1923. Esimesest omavahelisest maavõistlusest me juba rääkisime, esimesed meistrivõistlused olid Lätis 1924. aastal ehk meist aasta varem.

Tähtis päev Läti korvpalli ajaloos on 18. juuni 1932. Sel päeval olid nad ühena kaheksast riigist, kes Genfis kutsusid ellu Rahvusvahelise Korvpalliliidu ( FIBA). Kahju vaid, et Eesti Käsipalliliit jäi tollal äraootavale seisukohale, kuigi kutse oli ka meile.

Esimene tiitlivõistlus, 1935.a. EM, tõi kohe õnne lätlaste õuele. Nad pärjati Genfis, Euroopa tollases korvpallikeskuses, esimesteks kontinendi meistriteks. Eesti loobus Genfi sõidust kuna Eesti Käsipalliliidul ei olnud selleks piisavalt vahendeid, kuigi koondise treener Herbert Niiler oli valmis ise vahendeid leidma. Sinna kustus ka Eesti läbi aegade ehk kõige reaalsem võimalus EM-ilt auhinnaline koht koju tuua.

Olime sel ajal ju Lätiga ühel pulgal, maavõistluste seis 1935. aastaks 6:6. Teise medali sai Läti neli aastat hiljem Kaunasest, tulles 3. EM-il teiseks. Eesti piirdus kahe 5. kohaga 1937. ja 1939. aasta EM-il. Perioodil 1924-1940 mängis Läti koondis 56 kohtumist, neist 39 võitu, 16 kaotust ja 1 viik (Eestiga 1936.a.).

Sõjajärgsel esimesel kümnendil oli parem pigem Eesti, meie meeskonnad said NSV Liidu tasandilt kolm suurvõitu (1946, 1949, 1950) ja veel rida auhinnalisi kohti.

Läti meeste korvpalli uus võimas tõusulaine seondub Aleksandr Gomelski nimega, kes tuli Leningradist Riia armeemeeskonna (Ohvitseride Maja, hiljem SRSK ja ASK) treeneriks 1954. aastal. Juba 1955-st kuni 1958-ni neljal korral järjest tuli Riia meeskond (1956 Läti koondis) NSV Liidu meistriks.

Kerkisid esile Läti korvpalli esimesed suured tähed Maigonis Valdmanis, Janis Kruminš, Valdis Muižnieks – tiitlivõistluste mitmekordsed võitjad ja medaliomanikud. Nemad olid ka põhitegijad Riia ASK-i (tollal SRSK) kolmel järjestikusel, 1958-1960, võidul Euroopa riikide meistermeeskondade esimestel karikavõistlustel ehk tänase Euroliiga eelkäijal.

1960-70-ndatel aastatel Eesti-Läti vastasseis meeste korvpallis põhimõtteliselt nivelleerus. Siiski, Läti oli meist edukam klubikorvpallis juba sellepärast, et neil kerkis Riia ASK-i kõrvale teine arvestatav suurklubi Riia VEF, mis hiljem ka ASK-ist ette läks.

Samas jällegi koondiste tasemel mängiti perioodil 1960-1979 kokku 27 mängu, Eesti eduga 18:9.

Uuel iseseisvusperioodil on Läti olnud Eestist selgelt parem. Tervelt 11-l korral 13-st on nende koondis jõudnud EM-i finaalturniirile. Eestil on vastu panna vaid kolm finaalturniiri kohta. Parim ehk 5. koht tuli Lätile mulluselt EM-ilt.

Siis olid Lätil juba koondises NBA mehed: noor täht Kristaps Porzingis ja Davis Bertans ning mitmed Euroopa klubikorvpallis läbi löönud mehed. EM-i tasavägises veerandfinaalmängus jäädi vaid kuue punktiga alla Euroopa meistriks tulnud Sloveeniale.

Eesti vs Läti Tähtede mängu korraldab Ekspress Meedia.

Artikli allikad: isiklik arhiiv, album „Läti korvpalli ajalugu“